Ǩičldõk iiʹjji 1920–1955 vaaldâšm- da õhttsažkåʹddriâžldõʹǩǩe, laaʹjjid da jieʹllemvuõʹjjid nuõrttsäʹmmlai ǩiõččâmkuuʹlmest Pååđčiõlǥtõs säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissiooʹje Taarna Valtonen da Markus Juutinen SNELLMANINKATU 1, HELSINKI PL 23, 00023 VALTIONEUVOSTO valtioneuvosto.fi julkaisut.valtioneuvosto.fi ISBN pdf: 978-952-383-384-5 ISSN pdf: 2490-0966 RIIKKSUåVTÕÕzz ČÕÕđTÕÕzz 2025:77 Ǩičldõk iiʹjji 1920–1955 vaaldâšm- da õhttsažkåʹddriâžldõʹǩǩe, laaʹjjid da jieʹllemvuõʹjjid nuõrttsäʹmmlai ǩiõččâmkuuʹlmest Pååđčiõlǥtõs säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissiooʹje Taarna Valtonen da Markus Juutinen Riikksuåvtõs Heʹlssen 2025 Riikksuåvtõõzz čõõđtõõzz 2025:77 Riikksuåvtõs Riikksuåvtõõzz kanslia This publication is copyrighted. You may download, display and print it for Your own personal use. Commercial use is prohibited. ISBN pdf: 978-952-383-384-5 ISSN pdf: 2490-0966 Kuâsttjõs: Riikksuåvtõõzz vaaldâšmjuâǥǥas, Čõõđtempuuʹtʼtõs Heʹlssen 2025 Julkaisujen jakelu Distribution av publikationer Valtioneuvoston julkaisuarkisto Valto Publikations- arkivet Valto julkaisut.valtioneuvosto.fi https://julkaisut.valtioneuvosto.fi/ Kovvõõllâmlõstt 20.8.2025 Ǩičldõk iiʹjji 1920–1955 vaaldâšm- da õhttsažkåʹddriâžldõʹǩǩe, laaʹjjid da jieʹllemvuõʹjjid nuõrttsäʹmmlai ǩiõččâmkuuʹlmest Pååđčiõlǥtõs säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissiooʹje Riikksuåvtõõzz čõõđtõõzz 2025:77 Čõõđteei Riikksuåvtõs Raajji/Raaji Taarna Valtonen, Markus Juutinen Ǩiõll nuõrttsääʹmǩiõll Seiddmieʹrr 50 Vuänõs Peäccam õhttummuš Lääʹddjânnma eeʹjj 1920 rââššii nuõrttsääʹm õutstõõzzi õhttsažkååddlaž da jieʹllemvueʹǩǩvueʹjj miârkteeinalla. Jieʹllemvueʹjj leʹjje juʹn tällõõzzlaž kriisâst oouʹdab raajjǩeässmõõžži da vääinai šõddeem čårstõkvuõʹjji diõtt. Ođđ raajj piõʹdǧǧii määŋgid nuõrttsääʹm siidid kueiʹt jeeʹres riiʹǩǩe. Peäccam ođđ pääiklažvaaldâšm leʹbe Lääʹddjânnam riikkvaaldâšm jie tobddâm leʹbe aainâs tobdstam nuõrttsäʹmmlai vuõiggâdvuõđid leʹbe välddam lokku sij spesiaaltaarbid vuuʹd alggmeeran. Mäddtääl harjjteei, väʹlddvueʹzzi lääʹdd ođđaassji da luâttresuursid äuʹǩǩeei industria ouddõõzz leʹjje vuõss-sâjjsa. Eman 1930-lååǥǥast riikkvaldšmest aʹlǧǧeš čiõlǥted Suõʹnnʼjelsiid nuõrttsäʹmmlai spesiaaltaarbid. Tän vuâsttlõʹstteš kõrrset läʹddlai jååʹđtem pääiklažvaldšmest. Nuuʹbb jõnn vääin mâŋŋa Peäccam nuõrttsäʹmmlaid evakuõʹstteš Aanra, koozz vuâđđeeš sääʹmvuuʹd. Leät tuʹtǩǩääm vääʹneld tõn, mäʹhtt nuõrttsäʹmmla jiijj ǩiõččlõʹstte jieʹllemvuõʹjjin da vaaldâšmriâžldõõǥǥâst šõddâm muttsid. Lie teâđ tõʹst, što sij koittu šiõtteed toiʹmmjummšeez da vuässõõttâd aktiivlânji ođđ vaaldâšmriâžldõõǥǥ toiʹmmjummša. Mäŋggsid muttâz leʹjje kuuitâǥ nuʹtt kõrrâz, što sij ǩeeuʹhtõʹvve tõn diõtt. Ǩeeuʹhesvuõđâst meädda piâssmõõžž vaigsmõʹtte tuâjjpaaiʹǩi vääʹnn da rasiistlaž šiõhttlõõvvmõš. Klausuul Tät čõõđtõs lij vikkum čõõđ pieʹǩǩen riikksuåvtõõzz šiõtteem säʹmmlai tuõttvuõtt- da suåvâdvuõttkomissio tuâj. Čõõđtõõzz siiskõõzzâst vaʹsttad teâđ puuʹtʼteei, ij-ǥa teʹksttsiiskõs vieʹltǩâni eettkâstt komissio ij-ǥa riikksuåvtõõzz vuäinnmõõžž. Äʹšš-sääʹn nuõrttsäʹmmla, lääʹjjšiõttummuš, jieʹllemvueʹjj, mäddâânnmõš, pääiklažvaaldâšm, alggmeervuõiggâdvuõđ, nuʹbb jõnn väinn, Peäccam, Aanar ISBN PDF 978-952-383-384-5 ISSN PDF 2490-0966 Čõõđtõõzz addrõs https://urn.fi/URN:ISBN:978-952-383-384-5 https://urn.fi/URN:ISBN:978-952-383-384-5 Govvidanbláđđi 20.8.2025 Geahčastat jagiid 1920–1955 hálddahus- ja servodatvuogádahkii, lágaide ja ealáhusaide nuortalaččaid geahččanguovllus Sierračielggadeapmi sámiid duohtavuohta- ja soabadankomišuvdnii Stáhtaráđi almmustahttimat 2025:77 Almmustahtti Stáhtaráđđi Dahkki/t Taarna Valtonen, Markus Juutinen Giella nuortalašgiella Siidomearri 50 Čoahkkáigeassu Beahcán laktojuvvui Supmii jagi 1920, mii heajudii nuortalaš servošiid servodatlaš ja ealáhusdili mearkkašahtti ládje. Dain lei juo ekonomalaš kriisa ovddit rádjegeassimiid ja sođiid dagahan spiehkastatdiliid dihte. Ođđa rádji háddjii máŋggaid nuortalaš siiddaid guovtti sierra stáhtii. Beahcáma ođđa báikkálaš hálddahus dahje Suoma stáhtahálddahus eai dovdán dahje aŋkke dovddastan nuortalaččaid rivttiid dahje vuhtiiváldán sin sierradárbbuid guovllu eamiálbmogin. Eanandolliid, eanaš suopmelaš ođđaássiid ja luondduriggodagaiguin ávkkástalli industriija ovddut ledje dehálaččamusat. Easka 1930-logus stáhtahálddahusas čielggadišgohte Suonnjela nuortalaččaid sierradárbbuid. Dát deaividii fámolaš vuostálastima suopmelaččaid jođihan báikkálaš hálddahusas. Nuppi máilmmisoađi maŋŋá Beahcáma nuortalaččat evakuerejuvvojedje Anárii, gosa hábmejuvvui nuortalašguovlu. Lea dutkojuvvon váilevaččat dat, mot nuortalaččat ieža vásihedje ealáhusaid ja hálddahusvuogádaga nuppástusaid. Gávdnojit dieđut das, ahte sii vigge vuogáidahttit doaimmaideaset ja oassálastit aktiivvalaččat ođđa hálddahusvuogádaga doaimmaide. Máŋggaide ođđa nuppástusat ledje goittotge nu garrasat, ahte sii gefojedje daid čuovvumuššan. Bargosajiid vátni ja rasisttalaš meannudeapmi váttásmahtte das ceavzima. Klausula Dát almmustahttin lea ollašuhtton oassin barggus sámiid duohtavuođa- ja soabadankomišuvnnas, man stáhtaráđđi lea ásahan. Almmustahttima sisdoalus vástida dieđu buvttadeaddji, iige deakstasisdoallu vealttakeahttá ovddas komišuvnna iige stáhtaráđi oainnu. Áššesánit nuortalaččat, láhkaásaheapmi, ealáhusat, eanangeavaheapmi, báikkálaš hálddahus, eamiálbmotrievttit, nubbi máilmmisoahti, Beahcán, Anár ISBN PDF 978-952-383-384-5 ISSN PDF 2490-0966 Almmustahttima čujuhus https://urn.fi/URN:ISBN:978-952-383-384-5 https://urn.fi/URN:ISBN:978-952-383-384-5 Valdâlemlostâ 20.8.2025 Kejâstâh iivij 1920-1955 haldâttâh- já ohtsâškoddevuáhádâhân, lavváid já iäláttâssáid nuorttâlij uáinimčievâst Sierânâsčielgiittâs sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomission Staatârääđi almostitmeh 2025:77 Almostittee Staatârääđi Rähtee/h Taarna Valtonen, Markus Juutinen Kielâ nuorttâlâškielâ Sijđomeeri 50 Čuákánkiäsu Piäccám lahtem Suomân ive 1920 hiäjusmitij nuorttâlâš siärvusij ohtsâškodálij já iäláttâstiilijd merhâšitteht. Toh lijjii jo ekonomâlâš kriisâst ovdebij räjikesimij já soođij tovâttâm spiekâstâhtiilij tiet. Uđđâ rääji pieđgij maaŋgâid nuorttâlijd siijdâid kyevti sierâ staatân. Piäccám uđđâ páihálâšhaldâttâh teikkâ Suomâ staatâhaldâttâh iävá tubdâm teikkâ aainâsgin tubdâstâm nuorttâlij vuoigâdvuođâid teikkâ váldám vuotân sii sierânâstáárbuid kuávlu algâaalmugin. Eennâmtuálu hárjutteijee, válduääšist syemmilâš uđâsäššei já luánduresurssijd ávhástâllee ráhtulâšvuođâ ovdâdâsah lijjii vuosâsajasiih. Esken 1930-lovvoost staatâhaldâttuvâst seelgâtškuottii Syennjil nuorttâlij sierânâstáárbuid. Taat kuáhtái korrâ vuástálistem syemmilâšjođettâsâst leijee páihálâšhaldâttuvâst. Nube maailmsuáđi maŋa Piäccám nuorttâlijd sirdii evakkon Anarân, kuus hämmejui nuorttâlâškuávlu. Lii tutkum vááijuvlávt tot, maht nuorttâliih jieš feerejii iäláttâsâin já haldâttâhvuáháduvâin tábáhtum nubástusâid. Láá tiäđuh tast, ete sij viggii heiviittiđ jieijâs tooimâs já uásálistiđ aktiivlávt uđđâ haldâttâhvuáháduv tooimân. Maŋgâsáid nubástusah lijjii kuittâg nuuvt korrâseh, ete sij vuoijuu toi čuávumuššân kievhivuotân. Tast pajanem toovâi vädisin pargosoojij vänivuotâ já raasistliih munejurduuh. Klausuul Taat almostittem lii olášuttum uássin staatârääđi asâttâm sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio pargo. Almostittem sistuálust västid tiäđu pyevtitteijee, ijge tekstâsistuálu veltidhánnáá oovdâst komissio ijge staatârääđi uáinu. Äššisäänih nuorttâliih, lahâasâttem, iäláttâsah, eennâmkevttim, páihálâšhaldâttâh, algâaalmugvuoigâdvuođah, nubbe maailmsuáti, Piäccám, Aanaar ISBN PDF 978-952-383-384-5 ISSN PDF 2490-0966 Almostittem čujottâs https://urn.fi/URN:ISBN:978-952-383-384-5 https://urn.fi/URN:ISBN:978-952-383-384-5 Kuvailulehti 20.8.2025 Katsaus vuosien 1920–1955 hallinto- ja yhteiskuntajärjestelmään, lakeihin ja elinkeinoihin kolttasaamelaisten näkökulmasta Erillisselvitys saamelaisten totuus- ja sovintokomissiolle Valtioneuvoston julkaisuja 2025:77 Julkaisija Valtioneuvosto Tekijä/t Taarna Valtonen, Markus Juutinen Kieli koltansaame Sivumäärä 50 Tiivistelmä Petsamon liittäminen Suomeen vuonna 1920 heikensi kolttasaamelaisten yhteisöjen yhteiskunnallista ja elinkeinotilannetta merkittävästi. Ne olivat jo taloudellisessa kriisissä aikaisempien rajanvetojen ja sotien aiheuttamien poikkeusolojen takia. Uusi raja hajotti useat kolttasaamelaiset siidat kahteen eri valtioon. Petsamon uusi paikallishallinto tai Suomen valtionhallinto eivät tunnistaneet tai ainakaan tunnustaneet kolttasaamelaisten oikeuksia tai huomioineet heidän erityistarpeitaan alueen alkuperäiskansana. Maataloutta harjoittavien, pääosin suomalaisten uudisasukkaiden ja luonnonresursseja hyödyntävän teollisuuden edut olivat ensisijaisia. Vasta 1930-luvulla valtionhallinnossa alettiin selvittää Suonikylän kolttasaamelaisten erityistarpeita. Tämä kohtasi voimakasta vastarintaa suomalaisjohtoisessa paikallishallinnossa. Toisen maailmansodan jälkeen Petsamon kolttasaamelaiset evakuoitiin Inariin, jonne muodostettiin koltta-alue. On tutkittu puutteellisesti sitä, miten kolttasaamelaiset itse kokivat elinkeinoissa ja hallintojärjestelmässä tapahtuneet muutokset. On tietoja siitä, että he pyrkivät sopeuttamaan omaa toimintaansa ja osallistumaan aktiivisesti uuden hallintojärjestelmän toimintaan. Useille muutokset olivat kuitenkin niin rajuja, että he vajosivat niiden seurauksena köyhyyteen. Siitä nousemista vaikeutti työpaikkojen puute ja rasistinen suhtautuminen. Klausuuli Tämä julkaisu on toteutettu osana valtioneuvoston asettaman saamelaisten totuus- ja sovintokomission työtä. Julkaisun sisällöstä vastaa tiedon tuottaja, eikä tekstisisältö välttämättä edusta komission eikä valtioneuvoston näkemystä. Asiasanat kolttasaamelaiset, lainsäädäntö, elinkeinot, maankäyttö, paikallishallinto, alkuperäiskansaoikeudet, toinen maailmansota, Petsamo, Inari ISBN PDF 978-952-383-384-5 ISSN PDF 2490-0966 Julkaisun osoite https://urn.fi/URN:ISBN:978-952-383-384-5 https://urn.fi/URN:ISBN:978-952-383-384-5 Presentationsblad 20.8.2025 Översikt över förvaltnings- och samhällssystemet, lagarna och näringarna åren 1920–1955 ur ett skoltsamiskt perspektiv En särskild utredning till sannings- och försoningskommissionen för samer Statsrådets publikationer 2025:77 Utgivare Statsrådet Författare Taarna Valtonen, Markus Juutinen Språk skoltsamiska Sidantal 50 Referat Då Petsamo anslöts till Finland 1920 försvagades de skoltsamiska samfundens samhälleliga och ekonomiska situation avsevärt. De befann sig redan i en ekonomisk kris på grund av tidigare gränsdragningar och undantagsförhållanden till följd av krigen. Den nya gränsen delade flera skoltsamiska byar mellan två olika länder. Varken den nya lokalförvaltningen i Petsamo eller den finländska staten erkände skoltsamernas rättigheter – eller åtminstone tog de inte hänsyn till deras särskilda behov som ursprungsfolk i regionen. De jordbrukande nybyggarnas, som till största delen var finländare, samt den naturresursutnyttjande industrins intressen prioriterades. Först på 1930-talet började man inom statsförvaltningen utreda de särskilda behoven för skoltsamerna i Suonikylä. Detta mötte starkt motstånd inom den finskledda lokalförvaltningen. Efter andra världskriget evakuerades skoltsamerna i Petsamo till Enare, där ett skoltområde bildades. Utredningen av skoltsamernas egna upplevelser av förändringarna i näringsstrukturen och förvaltningen har varit otillräcklig. Det finns uppgifter om att de strävade efter att anpassa sin verksamhet och aktivt delta i det nya förvaltningssystemet. För många skoltsamer var förändringarna ändå så drastiska att de ledde till fattigdom. Möjligheten till återhämtning försvårades av få arbetstillfällen och rasistiska attityder. Klausul Denna publikation har utarbetats som en del av arbetet i den sannings- och försoningskommission för samer som tillsatts av statsrådet. Den som producerat informationen ansvarar för innehållet i publikationen. Textinnehållet återspeglar inte nödvändigtvis kommissionens eller statsrådets ståndpunkt. Nyckelord skoltsamer, lagstiftning, näringar, markanvändning, lokalförvaltning, urfolksrätt, andra världskriget, Petsamo, Enare ISBN PDF 978-952-383-384-5 ISSN PDF 2490-0966 URN-adress https://urn.fi/URN:ISBN:978-952-383-384-5 https://urn.fi/URN:ISBN:978-952-383-384-5 Description sheet 20 August 2025 Overview of the administrative and social system, legislation and livelihoods in 1920–1955 from the perspective of the Skolt Saami Special report for the Truth and Reconciliation Commission Concerning the Saami People Publications of the Finnish Government 2025:77 Publisher Finnish Government Author(s) Taarna Valtonen, Markus Juutinen Language Skolt Saami Pages 50 Abstract The annexation of Peäccam to Finland in 1920 significantly weakened the social and economic status of Skolt Saami communities. The communities were already facing an economic crisis due to the state of emergency caused by earlier demarcations and wars. The new border left many Skolt Saami sijdds (villages) divided between two different states. The new local administration of Peäccam and the central government of Finland did not recognise – or at least did not acknowledge – the rights of the Skolt Saami or take their special needs into account as the Indigenous people of the region. The interests of farmers, who were mainly Finnish settlers, and industries exploiting natural resources, were of primary importance. It was not until the 1930s that the central government began to look into the special needs of the Skolt Saami in Suõʹnnʹjel. This was met with strong resistance by the Finnish-led local administration. After World War II, the Skolt Saami of Peäccam were evacuated to Aanar, where a Skolt Saami area was established. There has not been enough research on how the Skolt Saami themselves perceived the changes in their livelihoods and administrative system. It is known that they tried to adapt their ways of working and actively participate in the operation of the new system. For many, however, the changes were so drastic that they plunged into poverty as a result. Their ability to improve their status was hampered by a lack of jobs and racist attitudes. Provision This publication was produced as part of the work of the Government-appointed Truth and Reconciliation Commission Concerning the Sámi People. Its content is the responsibility of the author and does not necessarily represent the views of the Truth and Reconciliation Commission or the Government. Keywords Skolt Saami, legislation, livelihoods, land use, local administration, Indigenous peoples’ rights, World War II, Peäccam, Aanar ISBN PDF 978-952-383-384-5 ISSN PDF 2490-0966 URN address https://urn.fi/URN:ISBN:978-952-383-384-5 https://urn.fi/URN:ISBN:978-952-383-384-5 Siiskõs 1 Jååʹđtemsääʹn.. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 2 Kõskksa fiʹttõõzz.. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 12 2.1 Lääʹddǩiõllsa kolttasaamelainen da koltta-teeʹrm.. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 12 2.2 Sääʹmvuʹvdd da säʹmmlai dommvuʹvdd.. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 14 2.3 Saaʹmi siidsååbbar, sääʹmsuåvtõõzz da ouddooumaž.. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 16 3 Ǩičldõk iiʹjji 1920–1955 vaaldâšm- da õhttsažkåʹddriâžldõʹǩǩe, laaʹjjid da jieʹllemvuõʹjjid nuõrttsäʹmmlai ǩiõččâmkuuʹlmest.. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 19 3.1 Ǩičldõk Peäccam vaaldâšm- da õhttsažkåʹddriâžldõõǥǥ ouddnummša eeʹjj 1920 mâŋŋa.. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 19 3.2 Nuõrttsäʹmmlai jiijjâs vaaldâšmriâžldõõǥǥ rool.. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 23 3.3 Peäccam ääiʹj nuõrttsäʹmmlaid kuõskki lääʹjjšiõttummuš da vaaldâšm.. . . . . . . 25 3.4 Nuõrttsäʹmmlai jieʹllemvueʹjj.. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 29 3.4.1 Kueʹllšeellmõš da tõõzz õhttneei tiânâstuâj. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 31 3.4.2 Puäʒʒhåidd.. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 34 3.4.3 Mäddtääll.. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 36 3.4.4 Industria puättmõš da päʹlǩǩtuâj.. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 36 3.4.5 Vääʹn tuʹtǩǩummšest.. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 38 4 Evakkoääiʹj.. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 39 5 Jäälõõttmõš Aanar kååʹdd voudda da aazztemtoimmu õhttnam tuʹmmstõktuâjj.. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 41 6 Õʹhtteǩeässmõš da juätkktuʹtǩǩummši tarbb.. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 44 Teâttkääiv.. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 46 10 Riikksuåvtõõzz čõõđtõõzz 2025:77 1 Jååʹđtemsääʹn Taarna Valtonen1 da Markus Juutinen2 Tän čiõlǥtõõzzâst tuejjeet ǩičldõõǥǥ iiʹjji 1920–1955 kõskksaž nuõrttsäʹmmlaid jeäʹrben kuõskkâm lääʹjjšiõttummša da valdšma di sij harjjtem jieʹllemvuõʹjjid. Ǩičldõk vuâđđââvv ääiʹjab tuʹtǩǩummša. Ouʹdde kaaggât tuʹtǩǩummša kuâđđjam äävkõõččmõõžžid še, kook tän äiʹǧǧpâjja õhttneeʹl lie jiânnai. Čiõlǥtõõzz aalǥâst lie jååʹđtemsääʹn, koin meärtõõlât kõskksaž fiʹttõõzzid. Nuõrttsäʹmmla leʹbe säʹmmla leʹbe sääʹm lie tââʹvmõs Fennoskandia, ânnʼjõž Lääʹddjânnma, Taʹrre da Ruõššjânnma kuulli vuuʹdi alggmeer, koin lie jeeʹres säʹmmlain järrneei kulttuur da ǩiõll. Nuõrttsääʹmǩiõll leʹbe sääʹmǩiõll lij kriittlânji leʹbe uuʹccmõsân tuõđlânji vaarvuâlaž uuʹccbõsǩiõll, koon 200–300 ooumžed mainste Lääʹddjânnmest. Ruõššjânnmest lie še måtam vuäʹmm nuõrttsääʹmǩiõl mainsteei. Lââʹssen Ruõccâst da Taarâst lie ǩiõllmainsteei, kook lie siirdčõõttâm Lääʹddjânnmest. Nuõrttsäʹmmliʹžžen jiijjâz identifiõʹstti oummu lie ärvvtõõllmõõžž mieʹldd 1500–1600 ooumžed, koin 600–700 Lääʹddjânnmest, 500 Ruõššjânnmest da 400 Taarâst. Tät čiõlǥtõs iʹlmstââvv âlddsin õõutnallšeʹmmen lääddas še. Teʹl tõt lij kooum lääʹddǩiõllsaž pååđčiõlǥtõõzz obbvuõđ vuõssmõs vueʹssen.3 Lääʹddǩiõllsaž čiõlǥtõõzz nuʹbb vueʹss lij filosofia dåhttar Sonja Tanhua (Heʹlssen universiteʹtt) čiõlǥtõs Nuõrttsäʹmmlai da riikk kõskkvuõđ vääinai mâŋŋa Lääʹddjânnmest. Tõt ǩiõttʼtââll nuõrttsäʹmmlai, Lääʹddjânnam riikk di jeeʹres toiʹmmjeeʹji kõskksaž risttreeidaid di nuõrttsääʹm õutstõõzz vaaiktummuž da toiʹmmjeeivuõđ vueiʹttemvuõđid da oʹnnstummšid iiʹjji 1955–1985. Äʹššvuuʹd, koid ǩiõttʼtõõlât, lie nuõrttsäʹmmlaid kuõskkâm pååđlääʹjjšiõttummuš di nuõrttsäʹmmlai jieʹllemvueʹjj da jieʹllemvueʹǩǩraajâs. 1 Puärrsab tuʹtǩǩeei Turku da Heʹlssen universiteeʹttin di sääʹmǩiõl doseʹntt Oulu universiteeʹttest. 2 Tuʹtǩǩeei Turku universiteeʹttest di nuõrttsääʹmǩiõl universiteʹttlehtor Oulu universiteeʹttest. 3 Valtonen & Juutinen 2025. 11 Riikksuåvtõõzz čõõđtõõzz 2025:77 Lääʹddǩiõllsaž čiõlǥtõõzz kuälmad vueʹss lij diploominsinõõr Darija Semenoja čiõlǥtõs Nuõrttsäʹmmlai jieʹllemåårrmõõžži da jieʹllemvuõʹjji ouddnummuš sääʹmvuuʹdest ânnʼjõž sääʹmlääʹjj (253/1995) viõǥǥâståårrâmääiʹj. Tõt ǩiõttʼtââll nuõrttsäʹmmlai jieʹllemåårrmõõžži da jieʹllemvuõʹjji ouddnummuž sääʹmvuuʹdest ânnʼjõž sääʹmlääʹjj (253/1995) viõǥǥâståårrâmääiʹj leʹbe eeʹjj 1995 rääʹjest ânnʼjõžääiʹj räjja. Äʹššvuuʹd, koid ǩiõttʼtõõlât, lie nuõrttsäʹmmlaid kuõskki pååđlääʹjjšiõttummuš da tõʹst šõddâm muttâz, sääʹmläkka vuâđđõõvvi veäʹǩǩvuõtt- da läinnriâžldõk, nuõrttsäʹmmlai jieʹllemvueʹjj da jieʹllemåårrmõõžž, sääʹmlääʹjj meâldlaž jälstempõõrti raajjmõš da määdd vuäǯǯmõš di sääʹmtäälai luõvtummuš. 12 Riikksuåvtõõzz čõõđtõõzz 2025:77 2 Kõskksa fiʹttõõzz 2.1 Lääʹddǩiõllsa kolttasaamelainen da koltta- teeʹrm Nuõrttsäʹmmlaž leʹbe säʹmmlaž leʹbe sääʹmm-teeʹrmin (lääddas kolttasaamelainen) juuʹrdet takainalla ǩiõččeeʹl oummu, kååʹtt identifiâstt jiijjâs nuõrttsäʹmmliʹžžen da koon nuõrttsääʹm õutstõs âânn tõn vuäzzliʹžžen. Lääʹddǩiõllsaž sääʹn koltta ââʹnet täujja tõn synonyymân, leâša tõn leät jeäʹrben ääiʹjben âânnam še kaddlemnõõmtõssân, mõõn diõtt vueʹss nuõrttsäʹmmlain âʹnne sääʹn hueʹnnen.4 Teeʹrm koltta ââʹnet še jeäʹrben nuõrttsäʹmmlaid kuõskki lääʹjjšiõttummšest, ko juuʹrdet tõid oummuid, koid täk lääʹjj kueʹsǩǩe. Tän jåårǥlõõzzâst nuõrttsäʹmmlaž-teeʹrm ââʹnet vaʹstteed kolttasaamelainen-teeʹrm da sääʹmm-teeʹrm vaʹstteed koltta-teeʹrm. Ääiʹjab lääʹjjšiõttummuž meäʹrteeʹlm meâldlaž koltta-fiʹttõs ij pâi leämmaž seämma äʹšš ko jiõččidentifikaatiooʹje vuâđđõõvvi fiʹttõs nuõrttsäʹmmlaž. Vueʹss puärrsab laaʹjji juʹrddem saaʹmin leʹjje ouddmiârkkân nuõrttsäʹmmlai pieʹllkueiʹm, kook identifiõʹstte jiijjâz nuuʹbb meeru kuullʼjen. Ânnʼjõžääiʹj viõǥǥâst åårrai sääʹmlääʹjj meäʹrtelm lij muttum vaʹstteed sääʹmteʹǧǧlääʹjj (974/1995) meâldlaž ǩiõʹlle vuâđđõõvvi sääʹm-meäʹrteeʹlm (3.1 §). Sääʹmlääʹjj 4 § mieʹldd: Säʹmmlain juuʹrdet tän lääʹjjest oummu, kååʹtt âânn jiijjâs säʹmmliʹžžen, oudldeeʹl, što son jiõčč leʹbe suu puärrsin leʹbe puärrsi puärrsin aainâs õhtt lij mättjam sääʹmǩiõl vuõssmõs ǩiõllnes leʹbe son lij näkam oummu kåårmlač leʹbe što son lij ääiʹjab lääʹjjšiõttummuž juʹrddem šâddvuõđlaž säʹmmlaž leʹbe näkam säʹmmla kåårmlač. Lääʹddǩiõllsaž koltta-sääʹnn očndââtt täujja kuällas-sääʹn meärrõsvueʹssen še (säämas ââʹnet teʹl sääʹm-meärrõsvueʹzz). Teʹl tõt miârkkšââvv, što kõõččmõõžžâst åårrai äʹšš lij jeäʹrben nuõrttsäʹmmlaid kuõskki. Näkam nuõrttsäʹmmlaid kuõskki lääʹjjšiõttummšest täujja očndõõtti teeʹrm lie 4 Ǩč. ouddm. Jefremoff 2025, 114–115. 13 Riikksuåvtõõzz čõõđtõõzz 2025:77 ouddmiârkkân sääʹmlääʹǩǩ, sääʹmvuʹvdd, sääʹmtääll, sääʹmveäʹǩǩvuõtt, sääʹmouddõs da sääʹmvuõiggâdvuõtt. Lääʹjjšiõttummuž åålǥpeäʹlnn täujja očndõõtti sääʹm-alggsa kuällas-sääʹn lie ouddmiârkkân sääʹmkulttuur. Sääʹmlääʹǩǩ (253/1995) lij lääʹǩǩ, koon ”[– –] täävtõssân lie oouʹdeed sääʹmnarood da -vuuʹd jieʹllemåårrmõõžžid da piʹrǧǧeemvueiʹttemvuõđid di tuõʹllʼjed da oouʹdeed sääʹmkulttuur.” Tõt kuâskk jeäʹrben jieʹllemvuõʹjjid da jälstemåårrmõõžžid leâša veiddsubun kulttuur da tõn oouʹdummuž še. Sääʹmlääʹǩǩ da tõõzz õhttneei vaaldâšm lie mädd- da meäʹcctäällministeria vueʹlnn. Ânnʼjõž sääʹmlääʹǩǩ vuâđđââvv kõskksaž jurddjees peäʹlnn vuõssmõs sääʹmläkka, koon nõmm leäi lääʹǩǩ måtam saaʹmi aazztummšest (273/1955). Tän lääʹjj tuejjeeš staaneed da ohjjeed nuõrttsäʹmmlai aazztummuž da jieʹllemvuõʹjjid nuuʹbb jõnn vääin mâŋŋa. Lääʹjjšiõttummuš lij peeiʹvtum määŋg vuâra tõn mâŋŋa. Tääʹrǩmõõzz lie leämmaž aivv ođđ lääʹjj eeʹjj 1969 saaʹmi mäddšiõttõõllâmlääʹǩǩ (593/69) di iiʹjji 1984 (611/1984) da 1995 sääʹmlääʹjj. Mâŋŋa dõʹst nuõrttsäʹmmlai jieʹllemvueʹǩǩtoiʹmmjummša lie älggam vaaikted še jeeʹres lääʹjj. Laaʹjji ouddnummuž da vaaiktõõzzid nuõrttsäʹmmlai jieʹllma kovveet tääʹrǩben Sonja Tanhua da Darija Semenoja lääʹddǩiõllsaž čiõlǥtõõzzin.5 Sääʹmvuʹvdd lij sääʹmlääʹjjest meärtõllum vuʹvdd, koʹst tõn šiõttâlm lie viõǥǥâst. Täʹst tääʹrǩben pueʹtti vueʹll-lååǥǥast 2.2. Sääʹmtääll lij sääʹmlääʹjj da -asetõõzz šiõttõõzzi vuâđald vuâđđuum jälstemâânnmõʹšše jurddum riikk maddu vuâđđuum tääll, koon ânnʼjõž sääʹmlääʹǩǩ paaldad puäʒʒtääll- da luâttjieʹllemvueʹǩǩtallu.6 Sääʹmveäʹǩǩvuõtt lij sääʹmläkka vuâđđõõvvi teägglaž tuärjjeemnääʹll.7 Sääʹmouddõõzz leʹbe sääʹmvuõiggâdvuõđ miârkkšâʹvve sääʹmlääʹjjest šiõttuum vuõiggâdvuõđid, mâʹte vuõiggâdvuõđ väʹldded puäʹlddem-muõr, hoiʹddjed puõccuid da skoott di šeeʹlled kueʹl riikk määddain da čaaʹʒʒin. 5 Semenoja 2025; Tanhua 2025. 6 Ǩč. tääʹrǩben Semenoja 2025. 7 Ǩč. tääʹrǩben Semenoja 2025. 14 Riikksuåvtõõzz čõõđtõõzz 2025:77 2.2 Sääʹmvuʹvdd da säʹmmlai dommvuʹvdd Nuõrttsäʹmmla lie jälstam tuâlʼjõžääiʹj rääʹjest ânnʼjõž Lääʹddjânnam, Ruõššjânnam da Taar raajjvuuʹdin (ǩč. kaart 1). Eeʹjj 1826 rääʹjest riikki toiʹmmjummuš lij viikkâm tõõzz, što sij lie jouddâm kueʹđđed dommvuuʹdeez lokku vääʹldǩani Njauddâm siid tâʹvv-vueʹzzid da Paaččjooǥǥ siid Taʹrre kuulli vueʹzzid. Vuõss vuâra nuõrttsäʹmmla šõʹdde Lääʹddjânnam meerliʹžžen eeʹjj 1920. Sij jälste teʹl alggveärlaž dommvuuʹdineez Peäccmest, koon õhtteeš Lääʹddjânnma.8 Kartt 1.  Nuõrttsääʹm siid 1800-lååǥǥ aalǥpeäʹlnn: 1) Njauddâm (Näätämö), 2) Paččjokk (Paatsjoki), 3) Peäccam (Petsamo), 4) Mueʹtǩǩ (Muotka), 5) Suõʹnnʼjel (Suonikylä), 6) Njuõʹttjäuʹrr (Nuortijärvi) di 7) Sââʹrvesjäuʹrr (Hirvasjärvi). Teâttkäivv: Rantanen dj. 2023a, ǩč. še Rantanen dj. 2021; 2022. CC 4.0. Pueʹrõõllâm: Ali Ylikoski. 8 Ǩč. riikki vaaiktõõzzâst nuõrttsäʹmmlai vuuʹdi muttsid ouddm. Kotljarchuk 2019, 66–78; Tanner 1929, 101–102. 15 Riikksuåvtõõzz čõõđtõõzz 2025:77 Nuuʹbb jõnn vääin mâŋŋa Peäccam nuõrttsäʹmmlaid evakuõʹstteš sij täätt mieʹldd Lääʹdd peälla da aazzteš Aanarjääuʹr pirrõʹsse. Ko šiõtteeš nuõrttsäʹmmlai aazztummša da jieʹllemvuõʹjji tuärjjummša õhttneei lääʹjjšiõttummuž, leäi tarbb vuâđđeed jânnamtiõđlaž vuuʹd, koʹst lääʹjj leʹčče viõǥǥâst. Tän vuuʹd nõõmteš sääʹmvuʹvdden (ǩč. kaart 2). Tõn raaj leät mottam siõmmna eeʹjj 1995 lääʹjjšiõttummuž oođummuž õhttvuõđâst. Tattuš, što ođđ lääʹǩǩ vaʹstteʹči pueʹrben mottjam jieʹllemvueʹǩǩharjjtemvueʹjj. Kartt 2.  Sääʹmvuʹvdd lij Aanar kååʹdd nuõrtpeäʹlnn. Vuuʹd raaj leät mottam mââimõs sääʹmlääʹjjest (253/1995): vuäʹmm raajj õhttnaž certldõk, ođđ raajj puätkkcertldõk. Teâttkäivv: Jefremoff 2025, meâlddõs 6. 16 Riikksuåvtõõzz čõõđtõõzz 2025:77 Sääʹmlääʹjj (253/1995) 2 § mieʹldd sääʹmvuuʹdin juuʹrdet: vuuʹd, kååʹtt rääʹjtââvv: 1) nuõrttjest väʹlddkååʹdd räjja; 2) saaujâst Låttjoʹǩǩe Kattajääuʹr räjja di liʹnjje, kååʹtt jåått Kattajääuʹr viõsttârpeäʹl Ruohojääuʹri räjja da tõi låʹddǩeʹrddempeäʹl Kuruvueiʹv räjja di tõʹst ooudâs Mattojääuʹr viõsttârpeäʹl Näŋŋvuõn viõstârǩeäčča Keväjääuʹr vuuʹd obbnes mieʹldd looǥǥeeʹl; 3) viõsttrest liʹnjje, kååʹtt jåått Näŋŋvuõn mieʹldd Čarmmnjaarǥ tâʹvvǩeäčča da tõʹst Paalǥâs-suâllʼja di ooudâs Kärppäsuõllu, Varttasuõllu, Koutukinsuõllu, Lihasuõllui, Kuorpasuõllu, Pahtasalmensuõllui da Pisternjaarǥ nuõrtpeäʹl da Naamajääuʹr tääl tââʹvpeäʹl Njeʹǯǯjääuʹr Siiričueʹlm Lammas-suâllʼja da ooudâs Iijääuʹr Ruäʹvnjaʹrǧǧe di Aanar da Uccjooǥǥ kooʹddi kõskksaž raʹjje Čuõlmmvääʹr puõtt; di 4) tâʹvven Aanar da Uccjooǥǥ kooʹddi kõskksaž raʹjje. Sääʹmvuʹvdd lij obbnes säʹmmlai dommvuuʹdest. Säʹmmlai dommvuʹvdd kätt Jeänõõǥǥ, Uccjooǥǥ da Aanar kooʹddid di Suäʹđjel tâʹvv-vueʹzzest Lappi paalǥâskååʹdd vuuʹd. Tõt lij sääʹmteʹǧǧlääʹjjest (974/1995) meärtõllum vuʹvdd, koʹst säʹmmlai ǩiõlʼlaž da kulttuurlaž jiõččvaaldâšm lij viõǥǥâst. Lääʹddjânnam vuâđđlääʹǩǩ da riikk priimmâm meeraikõskksaž ooumažvuõiggâdvuõttsuåppmõõžž oudlde, što näkam vuʹvdd lij. Tän vuuʹdest säʹmmlain, nuõrttsäʹmmlain še, lie ravvsummus laaʹjji staaneem vuõiggâdvuõđ ǩiõllseez da kulttuurâz harjjtummša. Kulttuurjiõččvaaldâšm tuejjeem tääʹzz tååimai čõõđ viikkmest vaʹsttad vuõiggâdvuõttministeria vaaldâšmsuârgga kuulli, a riikk veʹrǧǧniiʹǩǩin jiõččnaž Sääʹmteʹǧǧ. Tõt konsultâstt nuõrttsäʹmmlaid õhttneei aaʹššin nuõrttsäʹmmlai pååđjiõččvaaldâšmorgaan Saaʹmi siidsåbbar. Vueʹss Sääʹmteeʹǧǧ vuäzzlain lie nuõrttsäʹmmla, da Sääʹmteeʹǧǧ halltõõzzâst lij põõššjen šõddâm nääʹl mieʹldd aainâs õhtt nuõrttsäʹmmlaž vuäzzliʹžžen. 2.3 Saaʹmi siidsååbbar, sääʹmsuåvtõõzz da ouddooumaž Saaʹmi siidsååbbar (leʹbe meersååbbar, norrõs) lij nuõrttsäʹmmlai jiõččvaaldâšmorgaan, koon toiʹmmjummuš lij juätkkjam eeʹǩǩčuõʹđi ääiʹj kõõskitää. Täʹst mušttle åålǥpeällsai ǩeeʹrjtem kovvõõzz,9 leâša še Suõʹnnʼjel 9 Ouddm. Jefimenko 2024; Tanhua 2020. 17 Riikksuåvtõõzz čõõđtõõzz 2025:77 nuõrttsäʹmmlai seeiltem, iiʹjji 1601–1775 ǩeeʹrjtum 23 kreäpastäʹššǩeeʹrj norldõk, nuʹtt sarnnum siidkreäpast, kooi siiskõs mušttal nuõrttsäʹmmlai jiõččvaaldâšmorgaan da Ruõššjânnam vaaldšeeʹji vuârrvaaiktõõzzâst.10 Unesco Maaiʹlm moštt -liist ool eeʹjj 2015 valddum äʹššǩeʹrjjnorldõõǥǥ teeʹkstid lij jåårǥlâttam lääddas professor J. J. Mikkola.11 Saaʹmi siidsååbbar noorõõđi juõʹǩǩ eeʹjj väʹlddveärlaž såbbra juʹn-a täʹlvvsiidâst leʹbe õhttsaž kueʹllšeeʹllempaaiʹǩin. Jeeʹres aaiʹji piârri jälste peâđǥai pâʹjjpaaiʹǩineez leʹbe šeeʹllemvuuʹdineez, da teʹl noorõõttmõš leäi väʹǯǯel. Suõʹnnʼjelsiidâst siidsååbbar noorõõđi täʹlvvsiidâst jälstem ääiʹj. Paččjooǥǥâst siidsåbbar såbbrõʹššeš siid ǩiđđ- da čõhččpääiʹǩest Ǩeâuŋŋsest. Väʹlddveärlaž siidsååbbar tuʹmmji pukin siid siiskâž aaʹššin da toiʹmmji vueʹlbuž tääʹzz suudišttmen. Toʹben tuʹmmješ še pâʹjjpaaiʹǩi raajin da tõi vueiʹtlvaž muttsin, jõs piârrji vuäzzlai meäʹr da taarb mottje. Taarb mieʹldd leäi vueiʹtlvaž riâššâd måtam siid vuäzzla raukkmõõžž vuâđald pâiʹlmeärrsaž siidsåbbar koon eeʹjj ääiʹj täättas. 1900-lååǥǥ aalǥâst siid vaaldâšm kõskksa oummu leʹjje staarâst leʹbe siidšurr da tän kueʹhtt diseâckai leʹbe vueiʹvvoummuvieʹǩǩ (veʹrdded Ruõcc ääiʹj oltermaann da länsmaann). Kooumâs noorõʹtte määŋg vuâra eeʹjj mieʹldd suåppâd ääiʹjpoddsaž aaʹšši hoiʹddjummšest. Mâŋŋa dõʹst vueiʹvvoummuvieʹǩǩi tuâj lie kuâđđjam meädda.12 Saaʹmi siidsåbbar toiʹmmjem-mall leäi alggmeer jiijjâs vaaldâšm-maall da ruõšš pääiklažvaaldâšmriâžldõõǥǥ sieʹjjtõs. Siidsååbbar leäi integrõsttum ruõšš riâžldõõǥǥ vueʹssen eeʹǩǩčuõʹđi ääiʹj.13 Ruõšš vaaiktõõzzâst mušttal ouddmiârkkân tõt, što nuõrttsääʹmǩiõl siidsåbbra da jeeʹres õhttsažkådda õhttneei fiʹttõõzz, ouddmiârkkân meer, piisar, (selskai)staarâst da sååbbar lie läinnsääʹn ruõššǩiõlâst.14 Ânnʼjõžääiʹj Saaʹmi siidsååbbar lij integrõõvvâm lääʹdd vaaldâšm-maallin da lij ouddnam vaʹstteed tõn da saaʹmi vuârrvaaiktõõzz taarbid. Ânnʼjõžääiʹj siidšuur sââʹjest siidsåbbar jååʹđat väʹlddtåimmsaž saaʹmi ouddooumaž, koon vaʹlljeet 10 Ouddm. Lehtola 2012a, 334. 11 Mikkola 1941. 12 Itkonen 1948, 253–256, 260–261; Lehtola 1999, 151; Nickul 1948, 18; Tanhua 2023; Tanner 1929, 330–416. 13 Tanhua 2020. 14 Sääʹn lie läinnsääʹn ruõššǩiõl saaʹnin мир (mir) vuäʹmmsâkka ’sijddkåʹdd’, писарь (pisaŕ) ’piisar’, сельскай стараст (selskaj starast) ’siidšurr’, собрание (sobranije) ’sååbbar’, ǩč. lââʹzz õhttsažkådda õhttneei ruõššǩiõlâst laiʹnnʼjum fiʹttõõzzid Juutinen 2022, 117–118. 18 Riikksuåvtõõzz čõõđtõõzz 2025:77 kooum eeʹjj kõõski vaalivuiʹm. Vaalin jiõnnvuõiggâdvuõttum lie Aanar kååʹdd vuuʹdest jälsteei tiuddâkksa nuõrttsäʹmmla da sij pieʹllkueiʹm. Ouddooumaž âlgg leeʹd sääʹmvuuʹdest jälsteei nuõrttsääʹmǩiõl siltteei nuõrttsäʹmmlaž. Saaʹmi ouddooumaž ooudast nuõrttsäʹmmlaid da tåimm jeeʹresnallšem äʹšštobddituâjain. Son vääʹlat teâđ veʹrǧǧniiʹǩǩi da nuõrttsäʹmmlai kõõskâst di seuʹrrai tuʹmmstõktuâj da tuejjad alttõõzzid, kooivuiʹm oouʹdeet nuõrttsäʹmmlai vueʹjj. Suu vieʹǩǩat tuâjstes, jeäʹrben valdšmest da siidsåbbar tuʹmmstõõǥǥi toimmupiijjmõõžžâst Saaʹmi siidsåbbar piisar. Väʹlddveärlaž siidsåbbrid riâžžât uuʹccmõsân kueiʹt vuâra eeʹjjest, õʹhttešt Njauddâm vuuʹdest da õʹhttešt Njeäʹllem-Keväjääuʹr vuuʹdest. Väʹlddveärlaž siidsåbbri lââʹssen vueiʹtet taarb mieʹldd riâššâd pâiʹlmeärrsaž såbbrid, kook vuäiʹtte leeʹd vuuʹdi õhttsa še. Väʹlddveärlaž siidsåbbrin tuʹmmjemvääʹld vuäǯǯa ââʹnned såbbra vuässõõtti tiuddâkksaž såbbar vaaiktõsvuuʹdest põõššinalla jälsteei nuõrttsäʹmmla di sij pieʹllkueiʹm. Siidsååbbar ǩiõttʼtââll nåkam kookkas kuõʹddi leʹbe vuâđđjurddji peäʹlnn tääʹrǩes eʹtǩǩõõzzid da ciâlklmid, kook kueʹsǩǩe nuõrttsäʹmmlai jieʹllemvuõʹjjid da jieʹllemåårrmõõžžid. Lââʹssen tõin saǥstõõlât jeeʹres nuõrttsäʹmmlaid veiddsubun kuõskki aaʹššin še da vuäʹpstet sääʹmsuåvtõõzzid. Siidsåbbri kõõskâst ääiʹjpoddsaž aaʹšši hoiʹddjummšest vaʹsttee kueʹhtt sääʹmsuåvtõõzz: Njauddâm sääʹmsuåvtõs da Njeäʹllem-Keväjääuʹr sääʹmsuåvtõs. Tõk vuäiʹtte noorõõttâd pååđai, leâša õhttsa såbbar lie vueiʹtlva še. Tõk vaʹsttee siidsåbbar aaʹšši valmštõõllmest da tuʹmmstõõǥǥi tiuʹddepiijjmõõžžâst di ǩirrsallaš ciâlklmi ouddmõõžžâst veʹrǧǧniiʹǩǩid. Tõk tuʹmmje jeeʹresnallšem sääʹmläkka õhttneei ooccmõõžžin, sääʹmtäälai luõvtemlooʹvin da ââʹnnemvuuʹdi âânnmõõžžâst še. Sääʹmsuåvtõõzzid vaʹlljeet siidsåbbrin kooum eeǥǥas vuârstes. Tõi saaǥǥjååʹđteeʹjen tåimm saaʹmi ouddooumaž. Saaʹmi siidsåbbar tuâj puäʹtte sääʹmlääʹjjest da tõk kueʹsǩǩe äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvuõʹjji da jieʹllemåårrmõõžži di nuõrttsääʹmǩiõl da sääʹmkulttuur tuõʹllʼjummuž da oouʹdummuž. Tuejjeem tääʹzzest tät miârkkšââvv nuõrttsäʹmmlai vuõiggâdvuõđi ǩiõččâm veiddsânji jeeʹres äʹššvuuʹdin, ouddmiârkkân jeeʹresnallšem ciâlklmi ouddmõõžž ääiʹjpoddsaž veʹrǧǧneǩtuʹmmstõõǥǥin da sääʹmlääʹjj teâuddjummuž seuʹrrjummuž. Siidsåbbar da tõn vaaldâšm teäggtõs, tåimmsueʹrǧǧ da tåimmväʹldd lääʹdd riâžldõõǥǥâst vuâđđâʹvve sääʹmlääʹjj 8 lokku. Teäggtõs puätt mädd- da meäʹcctäällministeria sueʹrjest, leâša muđoi siidsååbbar lij riikk valdšmest jiõččnaž tåimmorgaan. 19 Riikksuåvtõõzz čõõđtõõzz 2025:77 3 Ǩičldõk iiʹjji 1920– 1955 vaaldâšm- da õhttsažkåʹddriâžldõʹǩǩe, laaʹjjid da jieʹllemvuõʹjjid nuõrttsäʹmmlai ǩiõččâmkuuʹlmest 3.1 Ǩičldõk Peäccam vaaldâšm- da õhttsažkåʹddriâžldõõǥǥ ouddnummša eeʹjj 1920 mâŋŋa Lääʹddjânnam eeʹttiǩ-kåʹdd priimi Sovjet-Ruõššjânnmin tuejjuum Tartto rääuhsuåppmõõžž 1.12.1920 da tääʹssvääʹld presideʹntt Ståhlberg ratifiõõʹsti tõn lååi peeiʹv ǩeeʹjjest. Rääuhsuåppmõõžž määinai meâldlânji Muurman serddneǩvoloost viõsttrummus vueʹzz Aarhaŋŋel kuvernemeeʹnt Aleksandrovski kihlkååʹddest õhtteeš Lääʹddjânnma. Vuuʹd kååččeeškueʹtteš Lääʹddjânnmest Peäccmen (lä. Petsamo). Tuejjeem tääʹzzest vuuʹd vaʹlddeš Lääʹddjânnam huõđđu eman 14.2.1921, ko tok dooiʹde lääʹdd sääldatvuässõk da mäddšurr. Sääldatvuässõõǥǥ âʹlddåårrmõõžž õʹnneš vieʹltʼteʹmmen tõn diõtt, ko põʹlleš sääldtallaš vaar Taar leʹbe Sovjet-Ruõššjânnam peäʹlnn. Jeäʹrben Sovjet-Ruõššjânnmest vueʹǩǩ leäi õinn seäkkad da toʹben joʹtte jiânnai jiõččineez tåimmai bolševiikk. Taaʹje däs leʹjje jeârskam ođđ vuʹvddjäʹrjstõõllmin, kook šõʹdde sij vuäinlmid kuulǩani.15 Peäccam vuʹvdd ij vuâđđõõvvâm ni måkam luâđlaž leʹbe kulttuurlaž raajid. Vuuʹd Taʹrre da Lääʹddjânnam Aanar kådda rääʹjtõõvvi viõstâr-raajj seeilai mâʹte ouddâl, leâša ođđ nuõrttraajj leäi cirttum vuõigg linjj Suõvvkuõšk Peʹlljtuõddâr kõõskmõs čååʹǩǩest Ǩiʹǩǩernjaʹrǧǧe. Õhtt mäinn tääzz leäi tõt, što rääuhtuejjeeʹjin leäi vuuʹd jânnamtiõttjest da aassjin tåʹlǩ samai oolâžnallšem fiʹttjõs. Pääiklaž tääʹzzest ođđ raajj leäi dramaattlaž muuttâs tõn diõtt, ko tõt 15 Kaarninen 1999, 73–74, 77. 20 Riikksuåvtõõzz čõõđtõõzz 2025:77 juõʹjji määŋgid vuuʹd sääʹmsiidid kueiʹt peäʹlnn raaj. Peäccam voudda kuʹlle Paččjooǥǥ siid ooʹbbdneǩvueʹzz (viõsttâr- da tââʹvpeäʹl kuʹlle juʹn eeʹjj 1826 rääʹjest Taʹrre), Peäccam sijdd, siõm vueʹzz Mueʹtǩ da Njuõʹttjääuʹr siidi viõstâr- ruõbdin di nuʹtt koumm neelljõõzz Suõʹnnʼjelsiidâst. Väʹlddvueʹss Mueʹtǩ da Njuõʹttjääuʹr siidin, Sââʹrvesjääuʹr sijdd obbnes di neelljõs Suõʹnnʼjelsiidâst di siõm kooskaž Peäccam siidâst paʹcce Sovjet-Ruõššjânnam peälla (ǩč. kaart 3). Sijddneeʹǩǩ juâkkjõʹvve še: 35 suõʹnnʼjelõõžž tuʹmmje pääʹcced Sovjet- Ruõššjânnma da vueʹss raaj jueʹǩǩem sokkvuuʹdi aassjin siirdčõʹtte jeeʹresårra Peäccma, ââldmõsân Čuäʹlmmjäurra. Muäʹdd piârri siirdčõʹtte Mueʹtǩ siidâst Lääʹdd peälla Peäccam siʹjdde, leâša maʹcce muån eeʹjj ǩeeʹjjest mååust. Raaj tuâkka kuâđđje Suõʹnnʼjelsiid täʹlvvsijdd (Potkklasijdd) da Tuållâmjooǥǥ Ǩeeuʹŋes še, koon luõss-šilli leʹjje tääl peäʹlnn vääžnai nuʹtt Suõʹnnʼjeeʹl ko še Njuõʹttjääuʹr nuõrttsäʹmmlaid. Mõõntum resuursid da määddaid jeät ni kuäʹss koʹrvvääm nuõrttsäʹmmlaid.16 Kartt 3.  Nuõrttsäʹmmlai siid di eeʹjj 1920 raajj. Raajjlinnj ij âânnam ciistâst pääiklaž tuõttvuõđ, peʹce juõʹjji neellj siid, Njuõʹttjääuʹr, Suõʹnnʼjeeʹl, Mueʹtǩ da Peäccam, vuuʹdid kueiʹt vuässa. Teâttkäivv: Nordregio 2018. 16 Kuusikko 1999, 123; Lehtola 1999: 149–153; Nickul 1948, 13–15: Tanner 1929, 79, 302. Ǩč. še Jefremoff 2008; 2025, 40–41. 21 Riikksuåvtõõzz čõõđtõõzz 2025:77 Peäccam ođđ nuõrttraaj raajjǩeässmõõžž ääiʹj vueʹss nuõrttsääʹm åummjin leʹjje veâl väinneʹmmen Ruõššjânnam siiʹsǩvääinast (1917–1922). Ko Paččjooǥǥ, Peäccam da Suõʹnnʼjelsiidi åumma maʹcce tââvas, sij vuåǯǯu kuullâd Sovjet-Ruõššjânnam veʹrǧǧniiʹǩǩin, što sij šâddpäiʹǩǩ leäi õhttuum jiõččnaž Lääʹddjânnam vueʹssen, ij-ǥa tok leämmaž lååʹpp mõõnnâd, peʹce seeʹst feʹrttjeʹči jäälõõttâd raaj nuõrtpeälla. Ko veʹrǧǧniiʹǩǩin leäi tõn poodd veâl samai pannčiõlgg fiʹttjõs raaj sâjjõõzzâst jeät-ǥa raaj šuurmõs vueʹzzest värddjam, leäi tõn râstldummuš hiâlpp kuhttu årra. Nuõrttsääʹm åumma maʹcce põʹrtte piârrjeez årra aainâs veâl eeʹjj 1921.17 Ǩiđđtääʹlv 1921 aaʹlji Peäccam vaaldšemvuõđlaž åårrmõõžži riâššmõš. Veʹrǧǧoummuin da äʹšštobddjin norrum komitea leäi pijjum tõid plaaneed juʹn čâhčča 1920. Äiʹǧǧpââʹj jiõggâst voudda tattuš raajjâd ođđ lääʹdd vaaldâšmriâžldõõǥǥ, kååʹtt leäi obbnes pååđai vuuʹdest ääiʹjben leämmaž ruõšš õhttsažkådda čõnnsest leämmaž sijddvaaldâšm-maallâst. Täävtõssân leäi raajjâd Peäccma aalǥ rääʹjest seämmanallšem vaaldâšmnääʹl ko jeeʹresåʹrnn Lääʹddjânnmest. Riikk aaʹlji riâššâd vaaldâšm vuõššân jiõččnaž Peäccam lannu vuâđald mäddšurr eveʹrstt Ilmari Heleniuuzz da siõm veʹrǧǧneǩjoouk veäkka. Peäccam läänvaaldâšm čuäjtõõđi kuuitâǥ sõrgg toiʹmmjeǩani da čuuʹt loʹsses vaaldâšm-mallân, ko vuuʹd åårrmõõžž da aassi čuäjtõʹtte looppâst rääuhlõssân. Juʹn eeʹjj 1922 aalǥâst vuʹvdd mottji Oulu läänvaaldâšm vuâllsaž Peäccam kåʹdden. Eeʹjj 1938 tõn siʹrddeš ooudâs ođđ Lappi lannu vuâllsiʹžžen.18 Peäccam kåʹddvaaldâšm leäi čõõđ lääʹdd: sij õʹnne huâđast jååʹđtemtååimaid da tääʹrǩmõs luʹvddkåʹddpaaiʹǩid. Juõʹǩǩ nuõrttsääʹm siidâst leʹjje kuuitâǥ pâi tuuʹl tääʹl måtam oudsteei kåʹddvälddõõzzâst da ouddmiârkkân kåʹddluʹvddkååʹddest 1920-lååǥǥast da 1930-lååǥǥ aalǥâst. Nuõrttsääʹm oudsteei, täujja siidšuur, leʹjje pääiklaž tåimmorgaanin še, jeäʹrben vooudlaž luʹvddkooʹddin.19 Aalǥ rääʹjest lääʹdd vaaldâšm õhttân tääʹrǩes tuâjjan leäi läʹddlâʹstted vuuʹd narood. Viõkkšõs läʹddlõʹsttjen õʹnneš lääʹddǩiõllsaž škooulriâžldõõǥǥ. Peäccma vuâđđeeš lääʹdd päärnai vääras kueʹhtt škooul juʹn ǩeâđđa 1921. Peäccam vuuʹd juõʹǩǩeš määŋg pååđškooulvoudda. Mättʼtõs leäi tåʹlǩ lääddas, leâša määŋgǩiõllsažvuõʹtte harjjnam vuuʹd narod mättji lääʹddǩiõl veʹrǧǧniiʹǩǩi ǩiõččâmkuuʹlmest miâlggâd jåʹttlânji. Jeäʹrben Suõʹnnʼjelsiidâst da Peäccam 17 Jouste dj. 2022, 101. 18 Kaarninen 1999, 77–78, 82; Kuusikko 1999, 123; Suomela 1999, 347, 349. 19 Jouste dj. 2022, 106; Lehtola 2012a, 276; Suomela 1999, 351. 22 Riikksuåvtõõzz čõõđtõõzz 2025:77 siidâst tåʹlǩ måtam nuõrttsäʹmmla silttee lääʹddǩiõl ouddâl eeʹjj 1920.20 Juʹn vuõssmõs jõnn vääin ääiʹj puåtkknam škooulmättʼtõs šõddii huõl puärrsid, kook leʹjje Ruõššjânnam ääiʹj harjjnam puârast riâššum vuâđđmättʼtõʹsse. Nuõrttsäʹmmlai škooulmättʼtõs aaʹlji eman čõõuč 1928 rääʹjest. Suõʹnnʼjelsiʹjdde vuåǯǯuš jiijjâs škooul da aazztõõǥǥ, koin vueiʹtteš alggiiʹjji siõmmna šiõttõõllâd čougg läʹddlâʹsttemliinj nuõrttsääʹm päärnai taarbi mieʹldd. Tõn sââʹjest Paččjooǥǥ da Peäccam siidid õʹnneš jeeʹresnalla škooultõõzz riâššmõõžžâst: täi siidi päärna õʹlǧǧe vuässõõttâd tâʹlles obbnes lääʹdd da lääʹddǩiõllsaž škoouʹle jieʹnnǩiõlsteez huõlǩani, jõs siʹjjid leäi sââʹjj škooulâst. Ko reddtõõǥǥ škooulin ij leämmaž sââʹjj, kuâđđje määŋg nuõrttsääʹm päärna jeäʹrben 1920-lååǥǥast da 1930-lååǥǥ aalǥpeäʹlnn väjja vuâđđškooultõõzz. Peäccam namstar ij vuäǯǯam teänab jäʹrjsted vuâđđmättʼtõõzz, mâʹte ääiʹjben.21 Nuõrttsäʹmmlai vuäǯǯam škooultõõzzâst lij ǩeeʹrjtum tääʹrǩben pååđčiõlǥtõõzzâst Sääʹmõutstõõzzi ǩiõll- da škooultõsvueʹǩǩ 1850-lååǥǥast 2020-lokku.22 Jeeʹresnalla ko lääʹdd vaaldâšm da škooulriâžldõk, Lääʹddjânnam ortodookslaž ceerkavkåʹdd toiʹmmji miâlggâd jåʹttlânji. Peäccma vuâđđeeš juʹn eeʹjj 1921 jiijjâs seäʹbrrkååʹdd, koozz nuõrttsäʹmmla ortodokssân kuʹlle. Peäccam namstar, kååʹtt leäi jiijjâs seäʹbrrkåʹdd, vuäǯǯai presideʹntt Ståhlbeerg looʹvin juäʹtǩǩed toiʹmmjummšes mâʹte ouddâl, leâša väʹlddvueʹzz tõn mäddjällmõõžžâst siʹrddeš riikk vuäʹmstummša.23 Suõʹnnʼjelsiid nuõrttsäʹmmla jieʹlle jiijjâsnallšem kõskkmääʹtt 1920-lååǥǥast, ko siidâst ij leämmaž täʹlvvsijdd, ko oouʹdab täʹlvvsijdd kuâđđji raaj tuâkka. Suõʹnnʼjelõõžž jouʹdde jälsted eeʹǩǩjårrõõzz jeeʹres jälstemsõõʹjin eeʹǩǩlååi loopp räjja. Juʹn tälvva 1924–1925 siidsååbbar tuʹmmji raukkâd riikksuåvtõõzzâst ođđ täʹlvvsiid, koʹst leʹčči škooul še. Lääʹddjânnam riikk mäʹhssem da nuõrttsäʹmmlai jiijj mallpirstõõzzi mieʹldd raajjâm ođđ täʹlvvsijdd valmštõõvi eeʹjj 1930 Maʹrnnjääuʹr riddu. Põõrti meäʹr plaanummuš ij kuuitâǥ oʹnnstam: Siidâst leʹjje čuuʹt ooccanj põõrt, koon diõtt lååimeʹt piârri jouʹdde jälsted alggaalǥâst saauʒid jurddum šelljrajlmin. Siʹjdde raʹjješ škooul, tõn aazztõõǥǥ da raajjväärdtõõǥǥ ǩeâmp še. Jeeʹres eeʹǩǩjårrõõzz meâldlaž jälstemsõõʹji leʹbe jeeʹres siidi rajlmi raajjmõʹšše riikk ij vuässõõttâm.24 20 Kaarninen 1999, 78; Kuusikko 1999, 123, 131. 21 Lehtola 2012a, 276–279; Valtonen & Juutinen 2024. 22 Valtonen & Juutinen 2024. 23 Kaarninen 1999, 78; Kuusikko 1999, 123. 24 Lehtola 1999, 151, 155; 2012a, 270–276; Nickul 1970, 63. 23 Riikksuåvtõõzz čõõđtõõzz 2025:77 Lääʹddmiõllsažvuõđ ainsmâʹttem diõtt Peäccmest rieʹššeš iiʹjji 1921–1923 åsklvažvuõđ vuârnnmõõžž Lääʹddjânnam riiʹǩǩe, koozz nuõrttsäʹmmla še vuässõʹtte. Eeʹjj 1921 ǩeâđđa rieʹššeš narodlookkmõõžž da -rekisterâsttmõõžž še. Nuõrttsäʹmmlai vueʹzzeld lååǥǥ kuâđđje miâlggâd pannčiõlggsen, ko sij jälste peâđǥai sokkvuuʹdin, koid jie leämmaž čuõkku. Eman 1920-lååǥǥ loopp narodstatistiikkid vuäitt luõʹttješkueʹtted. Eeʹjj 1929 jiõggǩeeʹrjtummuž mieʹldd Peäccmest jälste 394 nuõrttsäʹmmliʹžžed, mii lij 18 proseʹntted tõn vuuʹd naroodâst. Seeʹst Suõʹnnʼjelsiidâst jälste 168 ooumžed, Peäccam siid siidin (Lapinkylä25 (ââʹneeʹl seʹst Täʹlvvsiid (lä. Moskovan kylä) da Põõžžsiid (lä. Puskan kylä), Kaakkuri da Vueʹrjem (lä. Vuoremi)) 110 ooumžed di Paččjooǥǥ siid siidin (Ǩeeuʹŋes (lä. Kolttaköngäs leʹbe Boris Gleb), Čuäʹlmmjäuʹrr (lä. Salmijärvi), Njäʹhčč (lä. Nautsi) da Vââǥǥtemjäuʹrr (lä. Vouvatusjärvi)) 115 ooumžed. Ko Peäccam narood mieʹrr lâssni jåʹttlânji 1930-lååǥǥ seʹrddempäärai diõtt, nuõrttsäʹmmlai lååkkmieʹrr veʹrddeeʹl obb narooʹde ǩeäppni, håʹt seämma ääiʹj nuõrttsäʹmmlai mieʹrr še lâssni. Tõn diõtt eeʹjj 1939 nuõrttsäʹmmla leʹjje tåʹlǩ 10,5 proseʹntted Peäccam aassjin.26 3.2 Nuõrttsäʹmmlai jiijjâs vaaldâšmriâžldõõǥǥ rool Ruõšš ǩeeisarkååʹdd ääiʹj Kuâlõõǥǥ njarggjânnam viõstârvueʹzzin, mâʹte jeeʹresåʹrnn Ruõššjânnam Euroopp peällsaž härvva jälstum vuuʹdin še, leäi viõǥǥâst sijddvaaldâšm-mall. Tõn jååʹđti vuuʹdest jälsteei, riikk piijjâm vaaldâšmveʹrǧǧooumaž. Muurman serddneǩvoloost vaaldâšmveʹrǧǧooumaž jälsti Baʹrǩǩnest (lä. Parkkina). Juõʹǩǩ siidâst leäi jiijjâs siidsååbbar, koon jååʹđti aassji kõskkvuõđâst vaʹlljuum siidšurr. Tät oudsti siid voloost såbbrin, kååʹtt tuʹmmji vuuʹdes kuõskki aaʹššin.27 Miâlggâd seämmanallšem mall leäi leämmaž eeʹǩǩčuõʹđid ââʹnnmest Ruõcc da Lääʹddjânnam tââʹvmõs vuuʹdin še, leâša tõt puuđi 1800-lååǥǥ mieʹldd, ko kåʹddvaaldâšm šõõddi põõššjen.28 25 Peäccam siid nuõrttsäʹmmla õʹnne lääʹddǩiõllsaž Lapinkylä-nõõmtõõzz tåʹlǩ lääddas Moskovan kylä -nõõmin tobddum pâʹjjel čueʹtt eeʹǩǩed ââʹnnmest leämmaž vuäʹmm täʹlvvsiidsteez. 26 Kaarninen 1999, 78; Kuusikko 1999, 125, 127, 131; Lehtola 1999, 153, 155; 2012a, 255–256. 27 Kaarninen 1999, 78; Kuusikko 1999, 125; Tanner 1929, 335–336. 28 Ouddm. Fellman 1906, 19, 147; Tanhua 2020. 24 Riikksuåvtõõzz čõõđtõõzz 2025:77 Ko Peäccam vuuʹd õhtteeš Lääʹddjânnma eeʹjj 1920, lääʹdd pääiklažvaaldâšm jeät haaʹlääm raajjâd ruõšš vuâđ ool, peʹce vuäʹmm maall čårstõʹtteš ođđ maall ooudâst lokku vääʹldǩani Suõʹnnʼjelsiid, koʹst vuäʹmm Ruõšš vääʹld äiggsaž riâžldõʹǩǩe šiõttlõttum jiijjâsnallšem vaaldâšm-mall vuäǯǯai juätkkjed lääʹdd riâžldõõǥǥ paaldâst nåkmen. Jeeʹres siidin siidsååbbartoiʹmmjummuš leäi čiõlggsânji uuʹccben, leâša aainâs siid oudsteei siidšuurid õinn vaʹlljeeš. Nuõrttsäʹmmlai siidsåbbri juriidlaž sââʹjj leäi pannčiõlǥâs, ko Lääʹddjânnam lääʹjj jie tobddâm näkam pääiklažvaaldâšm-maall. Håʹt mall leäi pannveerǥlaž, tõn pääiklaž åårrmõõžžid kuõskki tuʹmmstõõǥǥid õʹnneš ciistâst puârast.29 Šiõttummšest lääʹdd vaaldâšmriâžldõʹǩǩe vueʹzzi da sââʹj tobdstummšest mušttal tõt, što siidsåbbar veerǥlaž kåččjen tååimai kruunvoudd.30 Eeʹjj 1930 ođđ täʹlvvsiidâst såbbrõššum siidsåbbrest Suõʹnnʼjelsiid nuõrttsäʹmmla tuejjee siiʹsǩministeriaaʹje äännmõõžž, što siidsååbbar- riâžldõõǥǥ leʹbe tõn-nallšem jiõččvaaldâšm vuäitčeš tuejjeed lääʹdd vaaldâšmriâžldõõǥǥ veerǥlaž vueʹssen. Äʹšš ij teʹl kuuitâǥ ouddnam, leâša tõt leäi tuâǥǥõõzzâst vaaikteʹmmen Suõʹnnʼjelsiid suõjjlemhaʹŋǩǩõsääʹššest (ǩč. vueʹll-lååǥǥ 3.3). Ko suõjjlemhaʹŋǩǩõs ij ouddnam, mieʹrrii mäddšurr Kaarlo Hillilä vueʹjj čiõlǥtem diõtt ǩiđđtääʹlv 1938, što kruunvoudd V. F. Planting õõlǥi riâššâd Suõʹnnʼjelsiidâst såbbar, mâʹst nuõrttsäʹmmla kovvee veiddsânji äʹrbbvuõđlaž vuõiggâdvuõđeez da tõi jääʹǩǩtemnaaʹlid. Täävtõssân leäi vuäǯǯad tõid lääʹjjviõkksaž tobdstõõzz. Tät kovvõs da jiânnai lââʹssteâđ lie ruõkkum Karl Nickul ǩerjja The Skolt Lapp Community Suenjelsijd during the Year 1938.31 Nuʹbb jõnn väinn pueʹtǩǩii siidsååbbar-riâžldõõǥǥ lääǥǥliʹžžen tuejjummuž. Tõõzz maʹcceš kuuitâǥ vääinai mâŋŋa. Saaʹmi siidsåbbar sââʹj tobdsteš Lääʹddjânnam lääʹjjšiõttummšest vuõss vuâra måtam saaʹmi aazztummšest uvddum lääʹjjest (273/1955), koon toobdât vuõssmõs sääʹmlääʹǩǩen. Nuõrttsäʹmmlai jiijjâs vaaldâšmriâžldõõǥǥ toiʹmmjummuš da organisâsttmõš ođđ åårrmõõžžin lie veâl määŋgin vueʹzzin čiõlǥteǩani. Jeäʹrben tââʹvmõs siidi ouddnummuž toobdât samai hueʹneld. Lij ouddmiârkkân pannčiõlǥâs, koon mettkääʹvest da mâin naaʹlin Paččjooǥǥ da Peäccam siidi siidsååbbarvaaldâšm juätkkji Lääʹddjânnam ääiʹj. Oouʹdab maall måtamnallšem juätkkjummša čuäʹjat tõt, što kuhttuin siidin vaʹlljeeš õinn aainâs 29 Kaarninen 1999, 78; Kuusikko 1999, 125–126. 30 Lehtola 2012a, 334. 31 Nickul 1948, 15–16. 25 Riikksuåvtõõzz čõõđtõõzz 2025:77 siidšuurid. Määŋg Peäccam kåʹddvälddõõzz da luʹvddkooʹddi vuäzzla leʹjje tââʹv siidin: mii leäi tän vuässõõttmõõžž kõskkvuõtt siidsååbbar-riâžldõʹǩǩe da mii leäi õutstõõzzâst tõi nuõrttsäʹmmlai sââʹjj, kook leʹjje mieʹldd kååʹdd toiʹmmjummšest? Määŋg tuʹtǩǩeei lie pohttam ouʹdde, što tââʹv siid leʹjje 1920-lååǥǥast piõdggneʹmmen,32 leâša nuõrttsäʹmmlai moštt-teâđast puätt ouʹdde jeeʹresnallšem kovv õutstõõzzi sââʹjest. Muuttâs šõõddi, leâša måkam tõt leäi da mäʹhtt tõn ǩiõččlõʹstteš õutstõõzzi seʹst? Piõʹdǧǧii-a tõt avi õhttii-a? Tieʹđet, što Suõʹnnʼjelsiidâst såbbrõʹššeš siidsåbbrid ouddâl ođđ täʹlvvsiid raajjmõõžž, leâša lij tääʹrǩben kovveeǩani tõt, mäʹhtt siid vaaldâšm toiʹmmji 1920-lååǥǥast da måkam tõn kõskkvuõtt leäi ođđ riiʹǩǩe da mäʹhtt tõt aaʹlji. 3.3 Peäccam ääiʹj nuõrttsäʹmmlaid kuõskki lääʹjjšiõttummuš da vaaldâšm Tâʹlles Tartto rääuh vuâllaǩeeʹrjtummuž mâŋŋa Peäccmest pueʹtte viõʹǩǩe puk Lääʹddjânnam riikk lääʹjj da suudõõttâmriâžldõk. Peäccmest šõõddi jiijjâs kihlkåʹdd, koozz kuʹlle še Aanar da Uccjooǥǥ kååʹdd iiʹjji 1936–1944. Tõt leäi jiõččnaž Lapinmaa suudâmkååʹdd suudkåʹdd, kååʹtt toiʹmmji Vaasa huåvv-vuõiggâz vueʹlnn.33 Lääʹddjânnam eeʹttiǩ-kåʹdd ij välddam âlddsin ni vooʹps lokku vuuʹd da tõn sääʹm narood jiõččvuõđid tõn diõtt, ko iiʹjji 1920–1944 kõõskâst jeät ouddam ni õõut lääʹjj, kååʹtt leʹčči kuõsktam tåʹlǩ nuõrttsäʹmmlaid. Mueʹdd lääʹjj da asetõõzz leʹjje kuuitâǥ samai miârkteei nuõrttsäʹmmlai ǩiõččâmkuuʹlmest, ko tõk vaaikte miârkteeinalla sij jieʹllma leʹbe sij jieʹllempirrõõzz muttsa. Pukin miârkteeʹjen vueiʹtet ââʹnned Peäccam kuõskkâm aazztemlääʹjj, koon nõmm leäi lääʹǩǩ Peäccam kihlkååʹddest leʹddi riikk määddai luõvtummšest päiʹǩǩ-kååʹdd oouʹdab aassjid da ođđ aazztemtäälai vuâđđummšest (159/1925). Tõn uʹvddeš 5.5.1925 da asetõõzz tõn tiuʹddepiijjmõõžžâst seämma eeʹjj ǩieʹssmannust. Lääʹddjânnam veʹrǧǧoummu tuʹlǩǩee, što Ruõšš ǩeeisarkååʹdd ääiʹj aassjin leäi sij ââʹnnem määddaid põõšši ââʹnnemvuõiggâdvuõtt, leâša ij jiõččveärlaž vuäʹmstemvuõiggâdvuõtt. Vuâlggsââʹjjen tän tuʹlǩǩummuž mieʹldd leäi tõt, što puk määdd leʹjje âʹtte riikk määdd. Ååʹn ââʹnnemvuõiggâdvuõđ muʹtteš låʹnsteǩani vuäʹmstummšen da ââʹnnmest leämmaž määdd täällan. Tät kuõski teâđast lääʹdd 32 Ouddm. Lehtola 2012a, 330. 33 Kuusikko 1999, 123; Suomela 1999, 347. 26 Riikksuåvtõõzz čõõđtõõzz 2025:77 veʹrǧǧooumažkååʹdd tobddâm mäddâânnmõõžž naaʹlid, koid ouddmiârkkân nuõrttsääʹm mäddââʹnnemnääʹll ij kuullâm. Täälteʹmes narood jälstemsõõʹji põõššjen vuäǯǯam diõtt vuâđđeeš 1920-lååǥǥ loopp da 1930-lååǥǥ aalǥ mieʹldd jeeʹresnallšem šâddeem- da jälstemtäälaid, koid vueiʹti låʹnsted. Lääʹǩǩteeʹkstest puätt puârast ouʹdde, što lääʹjj mieʹrren leäi oouʹdeed mäddšâddummuž da skootthååid vuuʹdest. Tââʹv åårrmõõžžin tõt miârkkšõõvi âʹlddvuuʹdi viõkkšõs äuʹǩǩummuž da väʹlddummuž täi mieʹri vääras še.34 Aazztemlääʹjj ooudpeäʹlnn tuejjeeš aazztemtuʹtǩǩummuž mäddtäällministeria tåimman ouddmõõžž vuâđald eeʹjj 1921. Tõʹst aazztemhalltõõzz veʹrǧǧoummu čiõlǥte ođđaazztummša ââʹnteei vuuʹdid Peäccmest še, jeäʹrben Paččjooǥǥ kuâŋŋsest, Peäccamjooǥǥ lieʹjjest da Ǩiʹǩǩernjaarǥâst (lä. Kalastajasaarento). Mieʹccest tuejjuum vuâmmšõõzzi mieʹldd ođđaazztummša ââʹnteei frijj määdd käunnʼje jiânnai. Täk miârkkšõʹvve määddaid, koid vueiʹtteš ââʹnned mäddšâddummša da skootthoiddu. Täid määddaid taʹrjjeeškueʹtteš vuʹvrrjemnalla aazztummša da šâddummša juʹn iiʹjji 1923–1924 kõskkpoddsaž meärrõõzzin. Tän meärrõõzz vuâđald oʹcceš 18 ođđtääl Paččjoʹǩǩe da 17 Peäccamjoʹǩǩe.35 Aazztemlääʹjj tuejjeem tääʹzz čõõđ viikkmest vaʹsttii tåimmkåʹdd, kååʹtt lååi eeʹjj ääiʹj tuʹmmji ođđaazztemtååimain juõʹǩǩ Peäccam siʹjdde meädda looǥǥeeʹl Suõʹnnʼjelsiid vuuʹd: ođđtäälaid tattuš vuâđđeed auttčuõkku kuâŋŋsa, ko tääl taarbše čuõkku. Tõn poodd vuâđđeeš 659 ođđtääl, koin vuäʹmm aazztõʹsse vuâđđõʹvve siõmmna vuâlla peäʹl. Riikk tuärjjii aazztemtååimaid aazztemläinnriâžldõõǥǥ pääiʹǩ še.36 Måtam nuõrttsäʹmmla še aʹlǧǧe ođđšâddeeʹjen, leâša ko mäddtäälljieʹllemvueʹjj leʹjje siʹjjid jâkkaz, sij oʹnnstummuš vaajtõõli.37 Lääʹjjšiõtteeʹjin da veʹrǧǧoummuin ij čiõlggsânji leämmaž ni måkam fiʹttjõs tõʹst, što ođđaazztemtoimmu miõttum määdd leʹjje vueʹssen nuõrttsäʹmmlai siidin da siidin jälsteei oummui ââʹnnmest. Pueʹtti tuʹtǩǩummšest leʹčči vääžnai čiõlǥted tärkka, mõõn teâđsteeʹl riikk veʹrǧǧneeʹǩǩ juõʹǩǩe nuõrttsäʹmmlai määddaid ođđaazztummuž ââʹnnma da måkam vuõigg da pannvuõigg vaaiktõõzz aazztemtååimain leʹjje nuõrttsääʹm õutstõõzzid. 34 Kuusikko 1999, 131; Lehtola 1999, 153; 2012a, 171; Taskila 1999, 221, 223. 35 Taskila 1999, 220–221. 36 Lehtola 2012a, 259; Taskila 1999, 223–224. 37 Lehtola 1999, 153. 27 Riikksuåvtõõzz čõõđtõõzz 2025:77 Paččjooǥǥ da Peäccam siidin riikk ij suõjjlam nuõrttsäʹmmlaid ođđaazztummuž hääitain ni mäʹhtt ij-ǥa taʹrjjääm siʹjjid tuärjjõõzz rajlmi oođummša leʹbe jieʹllemvuõʹjji oouʹdummša. Tõn sâjja Suõʹnnʼjelsiidâst tuärjjeeš ođđ täʹlvvsiid raajjmõõžž, da 1930-lååǥǥast saǥstõõlškueʹtteš tõʹst, õõlǥi-a jeeʹres aassji ââʹnnemvuõiggâdvuõđid rääʹjted vuuʹdest. Suõʹnnʼjelsiidâst da tõn sââʹjest šõõddi 1930-lååǥǥast puõʹlli mainstemteeʹmm, mâʹst õhttân ruõbddǩieʹččen leäi Suõʹnnʼjelsiid vuuʹd rääuhtummuš obbnes ođđaazztummšest da åålǥpeällsaž ââʹnnmest da nuʹbben ruõbddǩieʹččen åålǥpeällsaž mäddâânnmõõžž soovšummuš mâʹte jeeʹresåʹrnn Peäccmest.38 Jurddi pååđ kulttuurlaž suõjjlemvuuʹd vuâđđummšest leʹjje eettam, ko Paččjooǥǥ ođđaassi da nuõrttaanarneeʹǩǩ âʹnškueʹtte Suõʹnnʼjelsiid vuuʹdid jäänab di jäänab da aazztemlääʹǩǩ aaʹlji äʹštted vuuʹd. Vuõssmõsân jurddi vaʹldde ouʹdde rosttovmannust 1930 siidsåbbrest Suõʹnnʼjelsiid nuõrttsäʹmmla, kook ǩiõʹrdde åålǥpeällsai mäddâânnmõõžž hääitain. Sij nuäjjõʹtte tuâlʼjõž, Ruõšš caari ravveem vuõiggâdvuõđeez vaaldšed vuuʹdeez da tõi resuursid. Läʹddlai peäʹlnn saǥstõõllmõõžž tuâǥǥõõzzâst vaaikti juurdčem-mall, koon mieʹldd suõʹnnʼjelõõžži jieʹllemnääʹll oudsti ”alggveärlaž” nuõrttsäʹmmlažvuõđ, koon seillam diõtt sijddniiʹǩǩid õõlǥi tuõʹllʼjed pååđai ođđ vaaiktõõzzin.39 Eeʹjj 1932 siiʹsǩaaʹššiministeria tuejjii alttõõzz, koon mieʹldd Suõʹnnʼjelsiid ij vuäǯǯče ââʹnned åålǥpeällsai aazztemtååimaid. Peäccam kåʹddvälddõs ij priimmâm ni vooʹps eʹtǩǩõõzz: kåʹddvälddõõzz mieʹldd pukin kåʹddniiʹǩǩin õʹlǧǧe leeʹd seämma vuõiggâdvuõđ mieʹcsted da kueʹllšeeʹlled kååʹdd vuuʹdest, Suõʹnnʼjelsiidâst še. Kruunvoudd kaʹnnti Suõʹnnʼjelsiid nuõrttsäʹmmlai jieʹllemvuõʹjji staanummuž lääʹjjšiõttummšin, leâša vuâsttlõõʹsti pååđvuuʹd vuâđđummuž leʹbe jeeʹres rääʹjteei tååimaid. Oulu lannu mäddšurr däs kaʹnnti pååđvuuʹd vuâđđummuž.40 Seʹlvvtõõllmõõžž juätkkje. Eeʹjj 1933 nuõrttsäʹmmla da veʹrǧǧoummu mõʹnne õhttsažtuâjast čõõđ Suõʹnnʼjelsiid raajid. Pueʹtti eeʹjj Aazztemhalltõs da Mäddmetteemhalltõs tuejjee eʹtǩǩõõzz raajin, kooi siiʹsǩpeälla jeät soovšeʹče ođđaazztummuž ni ämmtallaš mieʹcstummuž leʹbe kueʹllšeellmõõžž. Tõn sâjja virkkõõvvâm- da sporttkueʹllšeellmõõžž soovšeʹčeš. Eʹtǩǩõʹsse tuejjeeš 38 Lehtola 1999, 157. Veiddsõs kovvõs proseeʹssest da tõn kuõskki saǥstõõllmõõžžin käunnai ǩeeʹrjest Lehtola 2012a, 330–347, ǩč. še Lehtola 2025, 51–52, 56–57. 39 Lehtola 1999, 158–159; 2012a, 331, 334. 40 Lehtola 1999, 159; 2012a, 334–335. 28 Riikksuåvtõõzz čõõđtõõzz 2025:77 vaʹrrjõõzz, koon mieʹldd riikk vuäʹmstem- da vaaldšemvuõiggâdvuõđ vuuʹd luâttreeʹǧǧesvuõđid ij vuäǯǯam rääʹjted. Tät leäi nuõrttsäʹmmlai fiʹttjõõzz da Ruõšš ǩeeisarkååʹdd ääiʹj leämmaž tuʹlǩǩummuž vuâstta. Meäʹcchalltõs eʹtǩǩii vueʹsttjurddjeʹstes, što luâttreeʹǧǧesvuõđi äuʹǩǩummuš oudldi ođđaazztummuž da tõn diõtt ođđaazztummšest obbnes rajjuum vuʹvdd ij leämmaž vueiʹtlvaž ni vooʹps. Sij eʹtǩǩee lääʹjj, kååʹtt câgg aazztemlääʹjj toimmupiijjmõõžž meäʹrteʹmes ääiǥas. Nuõrttsäʹmmlai vuõiggâdvuõđid peälšti kõrrsummsen Lappi Čuõvtemseäʹbrr Karl Nickul jååʹđteʹmmen.41 Väʹǯǯlen šõddâm ääʹšš siʹrddeš eeʹjj 1935 pååđ Lappi komitea čåuʹddemnalla. Tõt eʹtǩǩii eeʹjj 1937 pååđvuuʹd vuâđđummuž, måtam vaʹrrjõõzzivuiʹm kâʹl. Õiʹdde vuâđđuum Lappi läänhalltõs vuâsttlõõʹsti eʹtǩǩõõzz kõrrset: pååđvuuʹd vuâđđummuž sâjja nuõrttsäʹmmla õʹlǧǧe tõn mieʹldd altteed mäddšâddummuž da skootthååid. Komitea eʹtǩǩõs kuâđđji Heʹlssen da pääiklažvaaldâšm veʹrǧǧniiʹǩǩi risttreiddsaž vuäinlmi päärtõõǥǥ sizz joorrâd ij-ǥa äʹšš ǩiõrggnam ouddned ouddâl vääinai da Peäccam vuuʹd luõvtummuž Sovjetlittu.42 Jieʹllemvuõʹjji harjjtummuž ǩiõččâmkuuʹlmest šuurmõs muttâz pueʹtte puäʒʒhoiddu. Ko Peäccam šõõddi Lääʹddjânnam vueʹssen, õõlǥi toʹben suåvldeškueʹtted eeʹjj 1898 senaatt ǩeeʹrj da tõn 1916 seuʹrrjam asetõõzz, kooi mieʹldd puk puäʒʒhoiʹddjeei õʹlǧǧe riâššõõttâd paalǥâskooʹddid, jõs sij tattu juäʹtǩǩed riikkmääddai âânnmõõžž puõccui palggmõʹšše. Jieʹllemvueʹjj šiõttummuš täʹrǩsmõõvi lââʹzz, ko vuõssmõs puäʒʒhåiddlääʹǩǩ (239/1932) pueʹđi viõʹǩǩe. Täk riikklaž tuʹmmstõõǥǥ jie välddam ni mäʹhtt lokku nuõrttsäʹmmlai tuâlʼjõž vuäʹmstem- da ââʹnnemvuõiggâdvuõđ jälstemvuuʹdeez leʹbe sij puäʒʒhåiddamnääʹl jiõččvuõđid.43 Paalǥâskooʹddi toiʹmmjummšest da puäʒʒhååidast ǩeeʹrjtet tääʹrǩben vueʹll-lååǥǥast 3.4.2. Peäccam aassi leʹjje šurrfursttkååʹdd ääiʹj äʹrbben piâsttum väinnkääzzkõõzzâst eeʹjj 1932 veäʹrǧǧõõlǥtõslääʹjj räjja. Mâʹŋŋlest veäʹrǧǧkääzzkõõzz vueiʹti čõõđted Peäccmest.44 41 Ǩč. Nickul 1933, 1935. 42 Lehtola 1999, 159, 161, 163; 2012a, 335, 338–347; 2025, 56–57. 43 Ǩč. tääʹrǩben Labba 2024, 23–26. 44 Kuusikko 1999, 123. 29 Riikksuåvtõõzz čõõđtõõzz 2025:77 3.4 Nuõrttsäʹmmlai jieʹllemvueʹjj Nuõrttsäʹmmla lie äʹrbbvuõđ mieʹldd harjjtam palddlõõžži määŋgid luâttjieʹllemvuõʹjjid: kueʹllšeellmõõžž, jeeʹres šeellmõõžž da puäʒʒhååid. 1900-lååǥǥ aalǥâst puäʒʒhåidd leäi tåʹlǩ måtam nuõrttsäʹmmlaid vueiʹvvjieʹllemvueʹǩǩ, a tõn miârktõs šorrni samai jåʹttlânji.45 Luâttjieʹllemvuõʹjji harjjtummuš oudldi veiddsõs vuuʹdid. Täin vuuʹdin joʹtteš eeʹǩǩjårrõõzz mieʹldd nuʹtt, što jeeʹres jälstemsââʹj sueʹppe jieʹllemvuõʹjji taarbid tõn-aa poodd. Ko Peäccam voudda aʹlǧǧe siirdčõõttâd jäänab di jäänab ođđaassi, jeäʹrben 1860-lååǥǥast ääʹljeeʹl, heâmmii tõt miârkteeinalla luâttjieʹllemvuõʹjji harjjtummuž. Ođđaazztõs šõõddi jäänmõsân Jiõŋŋmiâr reddtõʹǩǩe, koʹst vueiʹtteš jieʹlled kueʹllšeeʹleeʹl, da Paččjooǥǥ kuâŋŋsa, koʹst ođđaassi jeäʹlte jiijjâz skootthååidain da uʹcclaaǥǥan šâddummšin. Tän diõtt šõʹdde vaiggâdvuõđ jeäʹrben Paččjooǥǥ da Peäccam siidi nuõrttsäʹmmlaid, kook aʹlǧǧe spesialisõõvvâd jäänab di jäänab kaaupšummša põrggi kueʹllšeellmõʹšše. Tõn diõtt jeeʹres jieʹllemvueʹjj, jeäʹrben puäʒʒhåidd, aʹlǧǧe kuâđđjed.46 Puäʒʒhååid jõskkmõõžž jooudii tõt še, što viõsttrest juʹn 1700-lååǥǥast, leâša jeäʹrben 1800-lååǥǥ kõskkrääʹjest ooudårra reddtõkvoudda siirdčõʹtte tâʹvvsääʹm puäʒʒhoiʹddjeei. Sij vueiʹvvjieʹllemvueʹǩǩ leäi pirrekksaž puõccui ǩiõččmõʹšše vuâđđõõvvi årddhåidd. Tõt leäi vaiggânji õhtteemnalla reddtõksiidi nuõrttsäʹmmlai puäʒʒhoiddu, mâʹst puõccuid veeitlõʹstteš ǩeässa miârr-reedd njarggjânnmin. Seuʹrrjõssân leäi, što jeeʹres vuäʹmsteeʹji puõccuid leäi vaiggâd tuõʹllʼjed pååđai da tâʹvvsäʹmmlai šuurab åård ”njiõlste” hiâlpâld nuõrttsäʹmmlai puõccuid. Tâʹvvsääʹm puäʒʒhoiʹddjeei pueʹtte nuõrttja tõn diõtt, ko viõsttrest ouddnam ekspansiivlaž årddhåidd taarbši lââʹzz sââʹj. Lââʹssen palggâmåårrmõõžžid da eeʹǩǩjårrõõzz leʹjje viõsttrest soʹtǩǩääm iiʹjji 1852 da 1889 raaji ǩidd piijjmõõžž: vuõššân piʹjješ ǩidd Taar da Lääʹddjânnam šurrfursttkååʹdd kõskksaž raaj, mâŋŋa Ruõcc da Lääʹddjânnam kõskksaž raaj. Tän mâŋŋa eeʹjj aaiʹji mieʹldd šõddâm serddmõš raaji rââst leäi ǩiõlddum.47 45 Nickul 1954. 46 Kuusikko 1999, 131, 133; Lehtola 1999, 153. 47 Leinonen 2009. Seämma proseeʹss seuʹrrjõssân Gárasavvon-, Jeänõõǥǥ da Guovdageaidnu-siidi vuuʹdin tuuʹl jälstam tâʹvvsääʹm piârri siirdčõʹtte Aanar saujjvuuʹdid da Suäʹđjel Vuâčč voudda. 30 Riikksuåvtõõzz čõõđtõõzz 2025:77 Vuõssmõs jõnn väinn da tõn mâŋŋa puättam siiʹsǩväinn määŋgi pääiklaž konfliikteesvuiʹm, mieʹldd looǥǥeeʹl iiʹjji 1918 da 1920 läʹddlai ”väʹlddemreeis”,48 soʹtǩǩee kõrrset jieʹllemvuõʹjji harjjtummuž da kaaupšummuž. Suõʹnnʼjelsiidâst väinnkääzzkõʹsse jouʹdde 12 proseʹntted aassjin, Paččjooǥǥ siidâst 16 proseʹntted da Peäccam siidâst ååuʹc proseʹntted. Määŋgas täin nuõrr ååumoummuin jie mäccam vääinast. Tuâjjviõkkvääʹn diõtt Suõʹnnʼjelsiid åårdain mõõnteš koumm neelljõõzz naauʹdid di jeeʹres riikki sääldtid da suõllʼjid. Seämmanalla šõõddi paččjõõžži da peäccmõõžži puõccuid.49 Ko Peäccam serddji Lääʹddjânnma, leäi šuurmõs vueʹzzest vuuʹd nuõrttsäʹmmlain vueiʹvvääššlaž jieʹllemvueʹǩǩen kueʹllšeellmõõžž da jeeʹres šeellmõõžž di puäʒʒhååid sieʹjjtõs. Lââʹssen âlddsin pukin piârrjin leʹjje saauʒ dommtaarbi vääras. Lââʹsstiânnsid kuʹǩes kõõski da hueʹnes jååʹttemõhttvuõđi Peäccmest vuåǯǯuš ouddmiârkkân voozzmõõžžâst.50 Lääʹdd veʹrǧǧneeʹǩǩ õʹnne pääiklaž luâttjieʹllemvuõʹjjid vuuʹd potentiaal uhåådmõššân: luâttreeʹǧǧesvuõđid õõlǥi vuäǯǯad maksimaalʼlânji ââʹnnma tõi âânnmõõžž viõuseeʹl. Ko tääzz õhttii sosiaaldarviniistlaž juurdâsmaaiʹlm šõõddi čiõlgg merkantiliist-kolonialiist-rasiistlaž ärvvriâžldõk. Tõʹst oummui ärvv, âânnmõš da vuõiggâdvuõđ leʹjje ǩidd sij eetnlažvuõđâst da tõn äärvast âânnmõõžžâst di sij jieʹllemnääʹl äukkaivuõđâst veʹrddeeʹl riikk resursspolitiʹǩǩe. Säʹmmla da jeäʹrben nuõrttsäʹmmla leʹjje tän riâžldõõǥǥâst vueʹlmõsân: Luâttreeʹǧǧesvuõđi äuʹǩǩummuš leäi čiõlggsânji tääʹrǩab ko sij taarb. Tõn sâjja lääʹdd mäddšâddeeʹji taarbid vueiʹtteš kâʹl väʹldded lokku. Nuõrttsäʹmmlai siidi kõõskâst leäi ärvvjiârgg še: Suõʹnnʼjelõõžž ”puuʹttes” nuõrttsäʹmmliʹžžen leʹjje pââibuž tääʹzzest ko ”rââššam” peäccmõõžž da paččjõõžž.51 Lääʹddjânnam äiʹǧǧ õõʹni panntääʹssärvvsânji nuõrttsääʹm õhttjõõzzid da piârrjid. Leäi jiânnai ǩidd tõʹst, koon siʹjdde kuuli, mõõn âkksaž leäi, leʹjje-a piârrjest juʹn ouddâl väärrvuõđ da måkam vueiʹttemvuõđ pueʹtte ouʹdde. Väärrvuõđ panntässʼsaž juâkkjõõvvmõõžž sueiʹmkrâʹstte piiđteâđ. 1930-lååǥǥ looppâst Paččjooǥǥ siʹjdde kuullâm Ǩeâuŋŋaz väʹlddvueʹzzi nuõrttsääʹm aassi teäʹnʼje piiđtemvuâllsaž puåttjid vueʹlmõsân muäʹdd dohat mäʹrǩǩed eeʹjjest da måtam däs mäŋgg dohat mäʹrǩǩed. Seämma siidâst jälste še måtam 48 Ǩč. tääʹrǩben ouddm. Lehtola 2012a 164–169; 2012b, 83–107. 49 Tanner 1929, 154, 182, 207–211; Taskila 1999, 199. 50 Lehtola 1999, 155. Tärkka ǩeeʹrjtum kovvõõzz puki siidi jieʹllemvuõʹjjin oudd Tanner 1929 (lääʹddǩiõllsaž õʹhtteǩeässmõš Tanner 2000). Suõʹnnʼjelsiid jieʹllemvuõʹjjin eeʹjj 1938 oudd tärkka ǩeeʹrjtum kovvõõzz Nickul 1948. Kaʹtti lääʹddǩiõllsaž norrâz oudd Valtonen 2014, 179–189. 51 Ouddm. Lehtola 2012a, 268; 2025, 41–45, 57–58. 31 Riikksuåvtõõzz čõõđtõõzz 2025:77 tâʹvvsääʹm puäʒʒhoiʹddjeei. Seämma ääiʹj Suõʹnnʼjelsiidâst ǩeeuʹhmõs oummui piiđtemvuâllsaž eeʹǩǩpuåtti leʹjje 224 da 554 mäʹrǩǩed, leâša reggummus oummui 22 000 da 46 800 mäʹrǩǩed. Verddõõllmõõžž diõtt peäggtââǥǥas, što Koolâsjooǥǥ (lä. Kolosjoki) kuåivvâz mekaniikkâr piiđtemvuâllsaž puåtti leʹjje 51 000, Suõʹnnʼjelsiid uʹčteeʹl 42 000 da Ceʹrvv-vuõnâst (lä. Kervanto) jälsteei kueʹllšiiʹlli 2400 mäʹrǩǩed.52 Suõʹnnʼjelsiid aassji pukin vueʹlmõs puåttjid čiõʹlǧǧeež tõt, što siidâst ij leämmaž hiâlpp vuäǯǯad päʹlǩǩtuâjaid, leâša nuuʹbb peäʹlnn luâtt taʹrjjii piiđfrijj piʹrǧǧummuž pueʹrben ko Ǩeâuŋŋaz vuʹvdd. Pukin hueʹnmõs sââʹjest leʹddi oummuin jie leämmaž ni piiđtemvuâllsa puåtti, a sij jouʹdde jieʹlled kååʹdd jieʹttvieʹǩǩ veäkka leʹbe ǩeʹrjjeeʹl. Auttčuõkkui mieʹldd jooʹtti veʹrǧǧoummu, tuʹtǩǩeei da maatkčeei vueiʹnne täujja tåʹlǩ täid õhttsažkååʹdd jåʹttlõs muttsi diõtt hueʹneld piʹrǧǧeei nuõrttsäʹmmlaid da kaʹdde pukid nuõrttsäʹmmlaid seämmanallšeʹmmen. Tuõttääʹššest jooʹtti jie vuäinnam šuurmõs vueʹzz nuõrttsäʹmmlain, kook leʹjje kuʹǩǩen čuõkkuin, mieʹccest, miâr, jooǥǥi da jääuʹri âʹlnn reâuggmen. Tõid nuõrttsäʹmmlaid, kook leʹjje tiânâstuâjjpaaiʹǩineez, jooʹtti jie vuäittam ni tobddâd jeeʹres peäccamniiʹǩǩi jooukâst.53 3.4.1 Kueʹllšeellmõš da tõõzz õhttneei tiânâstuâj Reddtõõǥǥâst kueʹl leʹjješ ääiʹjben šeellam jooǥǥi njäʹlmmvuuʹdin da miâr âʹlnn, kuʹǩǩen nuõrttjest še, nuʹtt jiijjâs taarbid ko kaaupšemnalla Ruõššjânnma še. Juʹn 1800-lååǥǥast kueʹllkaupp ǩieʹzzi nuʹtt puârast, što reddtõõǥǥ aassi spesialisõʹvve kueʹllšeellmõʹšše da jeeʹres jieʹllemvuõʹjjid kuâđđji uuʹccab vuâmmšummuš. Tän diõtt Paččjooǥǥ da Peäccam nuõrttsäʹmmla jäälõõđškueʹtte pirr eeʹjj pueʹrmõs kueʹllšeeʹllempaaiʹǩi ââlda.54 Kueʹllšeellmõʹšše čiŋlmõõvvmõʹšše vaaikti juʹn ooudpeäʹlnn peäggtum tâʹvvsääʹm puäʒʒhoiʹddjeeʹji siirdčõõttâm voudda, mii vaigsmõõʹtti puäʒʒhååid harjjtummuž. Peäccam ođđ nuõrttraajj pueʹtǩǩii nuõrtti årra ohjjõõvvâm kueʹllkaaup obbnes. Seämmast vueʹss kueʹllšeeʹllempaaiʹǩin kuâđđje naabâr-riikk peälla. Seämma kuõski nueʹrjjšeellmõõžž še. Lââʹssen 1900-lååǥǥ aalǥâst Bareʹnccmiâr kueʹllnääʹl occne. Tõt vuâsti õhttni 1800-lååǥǥ loopp-peäʹl kõrrset lâssnam 52 Kuusikko 1999, 141. 53 Lehtola 1999, 153, 157. 54 Lehtola 2012a, 257–258. Ǩč. historiast tääʹrǩben Riihinen 1999, 249–253. 32 Riikksuåvtõõzz čõõđtõõzz 2025:77 šeeʹllma, koozz vuässõʹtte reddtõõǥǥ ođđaassji lââʹssen eŋgglõs da ruõšš troolpäärhååʹd. Täin pukin aaʹššin šõʹdde jõnn vaiggâdvuõđ tâʹvvsiidi nuõrttsäʹmmlaid da sij räʹjjlaid: läʹddlaid da taaʹjid di Ǩiʹǩǩernjaarǥ tâʹvvsääʹm kueʹllšiiʹllʼjid.55 Eeʹjj 1920 mâŋŋa Peäccam siid nuõrttsäʹmmla vuåǯǯu ââʹnned õõutvuõiggâdvuõđâz luõss-šeeʹlled Peäccamvuõnâst haaʹrvivuiʹm. Seämma ääiʹj jeärraz šeeʹlškueʹtte Peäccamvuõnâst jäänab di jäänab kueʹl, ko kueʹllindustria põrggâz, mâʹte kueʹlljävv- da kueʹllolljfabriikk, pueʹtte voudda. Seuʹrrjõssân leäi, što nuõrttsäʹmmlai vuõnnreedd kueʹllšeeʹllempaaiʹǩid vueʹstteš da väʹlddeeš lååʹvtää jäänab di jäänab leʹbe tõk pråppee. Ko eeʹjj 1930 Liinäʹmmra (lä. Liinahamari) räjja valmštõõvi čuâǥǥas, raʹjješ čuõkku ǩeäčča jõnn moost, koozz jõnn kueʹllšeeʹllemkäärab põʹstte aŋkkrõõttâd da salggâd. Häʹrvvšeellmõõžž õõutvuõiggâdvuõđâst ij leämmaž teänab äuʹǩǩ, ko miârrkäärab šiʹlle luõzzid juʹn äävmiârâst ouddâl ko tõk ǩiõrggne vuõn räjja. Peäccamjooǥǥâst vuäǯǯai kueʹllšeeʹlled tåʹlǩ mieʹrruum paaiʹǩin. Nuʹtt-aa Peäccam siid nuõrttsäʹmmlai vueiʹttemvuõđ luõss-šeeʹlled huânnʼne tõin mieʹrin, što 1930-lååǥǥast tåʹlǩ måtam oummu vuõʹlǧǧe Täʹlvvsiidâst leʹbe Põõžžsiidâst reddtõõǥǥ luõss-šeeʹllempaaiʹǩid. Sij jie šeeʹllempaaiʹǩeez mõõntummšest vuäǯǯam ni måkam koʹrvvummuž.56 Nuõrttsäʹmmlaid kuâđđje jeeʹres miârrkuõʹli, jeäʹrben tooʹresǩ da siild, šeellmõš âlddsin äävmiârâst di siiʹsǩjânnam jäuʹrršeellmõš, kååʹtt occni še, ko jeeʹres tuâj täujjne.57 Mââimõs veâl kuâđđjam eeʹǩǩjårrõõzz vueʹzz kuâđđje tõn mieʹldd meädda da Peäccam siid nuõrttsäʹmmla jäälõõđškueʹtte põõššinalla pirreeʹjj seämma sââʹjest. Nuuʹbb peäʹlnn tät vueiʹtlvõõʹsti ouddmiârkkân saʹtssjummuž pueʹrab jälstemrajlmid.58 Paččjooǥǥ sijdd leäi eeʹjj 1826 rääʹjest leämmaž juõkkum kueiʹt vuässa: Taar peälla leʹjje raajjǩeässmõõžžâst kuâđđjam siid reddtõk luõssjooǥǥeesvuiʹm da miârrkueʹllšeeʹllempääiʹǩ. Ruõšš ǩeeisarkååʹdd ääiʹj sijddniiʹǩǩin leäi kuuitâǥ vuõiggâdvuõtt jieʹlled kueʹllšeeʹllmen reddtõõǥǥâst da jokknjaaʹlmin Taar peäʹlnn. Eeʹjj 1920 ođđ vueʹjjest Taarr täättai looppted tän vuõiggâdvuõđ da taʹrjjõõđi vuäʹstted nuõrttsäʹmmlai luõss-šeeʹllemvuõiggâdvuõđid ǩeârddkoʹrvvõõzz vuâstta. Eeʹjj 1925 Lääʹddjânnam riikk suåvi ääʹšš 55 Kuusikko 1999, 131; Riihinen 1999, 253; Tanner 1929, 182; Taskila 1999, 199; Sergejeff 1999, 201. 56 Lehtola 1999, 151; 2012a, 258–260; Sergejeff 1992. 57 Riihinen 1999, 255–257; Sergejeff 1992, 117. 58 Ouddm. Jefremoff 2008, 137. 33 Riikksuåvtõõzz čõõđtõõzz 2025:77 nuõrttsäʹmmlaitää da Taar mäʹhssem 12 000 kåʹllkruun leʹbe 125 000 Lääʹdd määʹrǩ koʹrvvõõzz piʹjješ foʹndde kueʹllšeellmõʹšše vuõiggõttum piârrji nõõmâst. Tän mâŋŋa Paččjooǥǥ nuõrttsäʹmmla vuåǯǯu šeeʹlled Taar peäʹlnn veâl tooʹresǩ, leâša tõn še ǩiõʹlddeš 1930-lååǥǥast. Tän mâŋŋa siʹjjid kuâđđji vuõiggâdvuõtt kueʹllšeeʹlled tåʹlǩ siiʹsǩjânnam jääuʹrin.59 Eeʹjj aaiʹji mieʹldd šõddi serddmõʹšše vuâđđõõvvi jieʹllemnääʹlest läppji loopplânji vuâđđ. Luõss-šeeʹllemvuõiggâdvuõđin vuåǯǯum koʹrvvõstieʹǧǧest juõʹǩǩeš juõʹǩǩ eeʹjj vuässõõzz pukid tõid, koin leʹčči leämmaž vuõiggâdvuõtt kueʹllšeellmõʹšše, leâša koʹrvvõõzz mieʹrr occni, ko tieʹǧǧ ärvv ǩeäppni. Looppâst kapitaal, kååʹtt veâl leäi väinnääiʹj, tuʹmmješ jueʹǩǩed ääʹššvuäzzlai kõõsk. Väinntååimai, evakko da oʹđđest aazztummuž diõtt juâkkmõš kuuitâǥ äjjni, leâša tõt šõõddi 1950-lååǥǥast. Tän proseeʹss lij tärkka čiõlǥtam da kovvääm Sonja Tanhua suu lääʹddǩiõllsaž artikkeeʹlest Paatsjoen kolttien kultakruunut ja Suomen valtio. Lohenkalastusoikeuksien myyminen ja korvaukset 1921–1960.60 Taar da Lääʹddjânnam kõskksaž kaaupšemproseeʹss lij tärkka kovvääm Astri Andresen.61 Luõzz kuårŋŋu Paččjooǥǥâst Lääʹdd peälla Ǩeâuŋŋaz räjja, da nuõrttsäʹmmla leʹjje älššai uʹštted tõid. Mâʹte jeeʹres luõss-šeellmõõžž, tõn še ǩiõʹlddeš Taarin tuejjuum suåppmõõžž vuâđald ǩeässa eeʹjj 1921. Tõn sâjja sporttkueʹllšeellmõš vuäǯǯai juätkkjed. Nuõrttsäʹmmlaid kuâđđji tåʹlǩ vueiʹttemvuõtt tåimmad lääʹdd da eŋgglõs sporttkueʹllšiiʹllʼji suukkjen, mâʹst nuuʹbb peäʹlnn vuåǯǯuš puârast puåttjid.62 Lääʹddjânnam ääiʹj jäuʹrrkueʹllšeellmõš leäi Suõʹnnʼjelsiidâst pukin tääʹrǩmõs kueʹllšeeʹllemnääʹll pirr eeʹjj. Kueʹl šiʹlleš ââldmõsân dommtaarbi vääras, leâša måtmešt kueʹl vaajteš täʹvvrid. Kueʹllšeeʹllemvuõiggâdvuõđ leʹjje juõkkum piârrji mieʹldd nuʹtt, što juõʹǩǩ piârrjest leäi vuõiggâdvuõtt kueʹllšeeʹlled tiõttum sokkvuuʹdes čaaʹʒʒin. Vuõiggâdvuõđid ij vuäittam luõvted leʹbe vuʹvrrjed nobba. Ruõššjânnam ääiʹj Suõʹnnʼjelsiidâst leäi leämmaž vuässõs Tuållâmjooǥǥ (lä. Tuulomajoki) Ǩeâuŋŋaz (lä. Patuna) luõss-šillʼja õõutâst Njuõʹttjääuʹr siidin. Šilli leʹbe šeeʹllemvuõiggâdvuõđi kaaupšummšest vuåǯǯuš teʹl juõʹǩǩ eeʹjj miârkteei teäʹǧǧsuumm, mâʹst maʹhsseš kueʹllšeellmõʹšše kuullâm neävvaid, piiđid Ruõššjânnam valdšma di siidi õhttsaž koolaid, 59 Lehtola 1999, 151, 153; Tanhua 2019. 60 Tanhua 2019. 61 Andresen 1989. 62 Arminen 2022; Lehtola 2012a, 261, 264; Riihinen 1999, 253. 34 Riikksuåvtõõzz čõõđtõõzz 2025:77 ouddmiârkkân uʹčteeʹl da kueʹllšeellmõʹšše vuässõõttâm oummui paaʹlǩid. Looppid tieʹǧǧid da kaaupšemnalla ǩeʹlbbjeǩani kuâlaid juõʹǩǩeš sijddniiʹǩǩi kõõsk. Tän miârkteei puåđkääiv mõõnteš eeʹjj 1920 jeät-ǥa tõʹst vuäǯǯam ni kuäʹss koʹrvvõõzz.63 Lääʹddjânnam ääiʹj kueʹllšeellmõõžž organisâʹstted da pääiklaž oummui ouddõõzzid valvvâd vuâđđeeš veerǥlânji tobdstum kueʹllšeeʹllemkååʹdd Peäccamvuõʹnne da nuuʹbb Paččjoʹǩǩe seämmanalla ko jeeʹresåʹrnn Lääʹddjânnmest. Kueʹllšeeʹllemkååʹdd såbbrõʹšše, da såbbrin sueʹppeš toiʹmmjemnaaʹlin, ouddmiârkkân juõʹǩǩeš šeeʹllempaaiʹǩid. Tõn diõtt ko kueʹllšeeʹllemkååʹdd leʹjje veerǥla orgaan, tuʹmmstõõǥǥid vueiʹtteš läittad še.64 Lij čiõlǥteǩani, mäʹhtt lääʹdd vaaldâšm-maall mieʹldes puʹhttem kueʹllšeeʹllemkåʹddriâžldõk šiõhttlõõđi nuõrttsäʹmmlai äʹrbbvuõđlaž kueʹllšeeʹllemvuõiggâdvuõđid avi tiõʹtte-a tõi vuäzzla ni tõin. 3.4.2 Puäʒʒhåidd Ko Lääʹddjânnam äiʹǧǧ aaʹlji, nuõrttsäʹmmlai puäʒʒhåidd leäi eman jällʼjeʹmmen vuõssmõs jõnn vääin da tõn mâŋŋa puättam veäʹlšõs aaiʹji šõddeem puõccui mõõntummšin. Suõʹnnʼjelõõžžin leʹjje ouddâl vuõssmõs jõnn vääin 8000–9000 puõccu leâša eeʹjj 1920 ärvvtõõllmõõžži mieʹldd teänab dohat. Paččjooǥǥâst da Peäccmest mõõntummuž leʹjje uuʹccmõsân seämma šuur, vueiʹtlvânji joba šuurab tõn diõtt, ko bolševiikk ǩiõʹčče, što sij vuäiʹtte luõvâld väʹldded vueʹzzez nuõrttsäʹmmlai puõccuin. Ko rääuh maaʹcci, aaʹlji jeälai meäʹr lââʹzztummuš. Tõt šõõddi obbnes privatt viõǥǥivuiʹm tõn diõtt, ko riikk ij tuärjjääm puäʒʒhååid nuuʹbbnalla ko miârrkueʹllšeellmõõžž da mäddtääl.65 Eeʹjj 1926 puõccui mieʹrr leäi jällʼjam čiõlggsânji. Čuäʹlmmjääuʹr paalǥâskåʹdd leäi uuʹccmõs, toʹben puõccuid vuäʹmste 24 ooumžed, õhttsiʹžže puõccu leʹjje 500–600 leʹbe 21–25 puõccu vuäʹmsteei ool. Peäccam paalǥâskååʹddest vuäʹmsteei leʹjje 128 da puõccu 3100 leʹbe juõʹǩǩkast leʹjje kõskkmieʹrin 24 puõccu. Suõʹnnʼjelsiidâst puõccu leʹjje 1300 da vuäʹmsteei 33, kõskkmieʹrin âʹtte 36 puõccu vuäʹmsteei ool. Tuõttvuõđâst meäʹr vaajtõʹlle vuäʹmsteeʹji 63 Lehtola 1999, 149; Nickul 1948, 13, 16–18, 60–61. 64 Kuusikko 1999, 125; Riihinen 1999, 271. 65 Tanner 1929, 154–155, 193, 207–208. Ǩč. ouddmiârk bolševiikki vaaiktõõzzâst Čuäʹlmmjääuʹrest Jouste 2022: 59–67. 35 Riikksuåvtõõzz čõõđtõõzz 2025:77 kõõsk samai jiânnai. Peäccam šuurmõs puäʒʒvuäʹmsteeʹjest leʹjje 545 puõccu veʹrǧǧniiʹǩǩi tiõttu puättam meäʹr mieʹldd. Son leäi viggâmnalla tâʹvvsäʹmmlaž leʹbe komi. Suõʹnnʼjelsiidâst šuurmõs vueiʹvvmieʹrr leäi 140 puõccu. Eeʹjj 1933 Suõʹnnʼjelsiidâst jeäll leäi jällʼjam juʹn nuʹtt, što leʹjje 2200 puõccu, da eeʹjj 1933 mõõneeʹst tõk leʹjje juʹn 3831.66 Mâʹte juʹn ooudpeäʹlnn tuõʹtteš, Paččjooǥǥ da Peäccam siidi puäʒʒhåidd leäi ǩiõrddâm jiânnai sij vuuʹdid puättam tâʹvvsääʹm puäʒʒhoiʹddjeeʹjin, kook leʹjje väʹlddääm sij ââʹnnma miârkteei vueʹzz palggâmvuuʹdin. Eeʹjj 1905 Peäccma siirdčõõđi nuõrttjest lââʹssen õhtt ižma komilaž piâr jõnn puäʒʒjällmõõžžines. Seämma ääiʹj lääʹdd ođđaassji mieʹrr lâssni di lâssni, da sij aʹlǧǧe haʹŋǩǩeed puõccuid nuʹtt vuâjnen ko jõnn puåttjin niõǥǥtõõleeʹl še. Ko veâl eeʹjj 1920 Peäccam siid pueʹrmõs ǩieʹsspalggâmvuuʹd kuâđđje Sovjet-Ruõššjânnam peälla, nuõrttsäʹmmlai puäʒʒhoiddu kuâđđji samai ooccanj sââʹjj Paččjooǥǥ da Peäccam siidi vuuʹdin. Seämma ääiʹj puârast ǩeässam kueʹllkaupp leäi paaimtam spesialisõõvvâd õõut jieʹllemvuâkka da puäʒʒhoiddu kuâđđji uuʹccab vuâmmšummuš, håʹt tõn jeät obbnes heelǥääm. Eeʹjj 1931 valmštõõvvâm Paččjooǥǥ riddu da Čuäʹlmmjääuʹrest nuõrttja Pâʹjjnamstra da ooudâs Liinäʹmmriʹžže ǩiâssum ođđ Peäccam čuâǥǥas looppti Paččjooǥǥ nuõrttsäʹmmlai puäʒʒhååid. Čuâǥǥas mõõni juõʹǩǩ Paččjooǥǥ siid sooǥǥ palggâmvuuʹdi čõõđ pueʹtǩǩeeʹl puõccui jååʹttemǩeäinaid. Peäccam siidâst puäʒʒhåidd juätkkji måtam piârrjid miârktõõzzlaž jieʹllemvueʹǩǩen nuuʹbb jõnn vääin räjja.67 Suõʹnnʼjelsiidâst puäʒʒmieʹrr lâssni da puäʒʒhååidast šõõddi jäänab di jäänab miârkteei jõnn vääinai kõskksaž ääiʹj. Suõʹnnʼjelsiid puäʒʒhååid lij tärkka kovvääm nuõrttsäʹmmlai ouddooumžen kuuʹǩǩ tåimmam Suõʹnnʼjelsiidâst šõddâm da nuõrrpooddâs jeällam Matti Sverloff.68 Iiʹjji 1921–1922 Peäccma vuâđđeeš kueʹhtt paalǥâskååʹdd: sauʹjje Paččjooǥǥ leʹbe Čuäʹlmmjääuʹr paalǥâskååʹdd da tââvas Peäccam paalǥâskååʹdd. Täin sauʹjje vuâđđuum paalǥâskåʹdd kaaʹtti Paččjooǥǥ da Suõʹnnʼjelsiidi vuuʹd, tââvas vuâđđuum paalǥâskåʹdd däs kaaʹtti Peäccam siid vuuʹd. Tuejjeem tääʹzzest sauʹjje vuâđđuum paalǥâskåʹdd toiʹmmji kueʹhtten pååđõhttõkkân tõn diõtt, ko Suõʹnnʼjelsiid puäʒʒhoiʹddjeei toimmu pååđai Paččjooǥǥ 66 Nickul 1948, 66; Vahtola 1999c, 247. 67 Lehtola 1999, 151, 153; 2012a, 257–258; Nickul 1970, 66–67; Sergejeff 1992, 121; Tanner 1929, 79, 182–186; Vahtola 1999c, 247. 68 Sverloff 2003. Ǩč. še Nickul 1948, 61–67; Tanhua 2025; Tanner 1929. 36 Riikksuåvtõõzz čõõđtõõzz 2025:77 väʹlddvueʹzzi lääʹdd puäʒʒhoiʹddjeeʹjin. Tän juâǥǥ veerǥliʹžžen tuejjummuž leʹbe sauʹjje vuâđđuum paalǥâskååʹdd juâkkmõõžž kueiʹt vuässa plaaneeš, ko nuõrttsäʹmmla leʹjje tååđteeʹm paalǥâskååʹdd lääʹdd jååʹđteeʹji tåimmʼmõʹšše da tuʹmmstõõǥǥid. Eeʹjj 1930 suõʹnnʼjelõõžž vaʹlljee proteʹstten joba jiijjâz puäʒʒeeʹžžed. Jueʹǩǩemjurddi tuâǥǥõõzzâst leäi Suõʹnnʼjelsiid nuõrttsääʹm puäʒʒhåiddmaall suejjummuš, leâša Paččjooǥǥ läʹddla vuâsttlõʹstte juâkkmõõžž kõrrset põõleeʹl, što sij mõõnteʹče palggâmvuuʹdid.69 3.4.3 Mäddtääll Mâʹte juʹn ääiʹjben, Peäccam ääiʹj uʹcclaaǥǥan saauʒi håiddmõš leäi takai Peäccam nuõrttsäʹmmlai kõskkvuõđâst. Saauʒi lââʹssen muäʹdd piârri, kook jälste Suõʹnnʼjelsiid viõsttârpeäʹl sokkvuuʹdin, haaʹlee ǩiččlõddâd da haʹŋǩǩee 1930-lååǥǥast kuuzz, da måtam ǩiččlõʹdde pååttǩi šâddummuž še. Tääzz leʹjješ vuäǯǯam maall läʹddlai lââʹssen aanarsääʹm räʹjjlain. Paččjooǥǥ siid nuõrttsäʹmmlain leʹjje muäʹdd kuuzz še da pueʹrmõs vueʹjjest kueʹhtt heäppaž. Kueʹttjieʹllʼji tuõʹllʼjummša da uʹcclaaǥǥan šâddummša leʹjješ vuäǯǯam maall ođđaassjin juʹn 1800-lååǥǥ loopp rääʹjest, leâša tõt ij ni kuäʹss šõddâm obb siid mettkääʹvest miârkteei jieʹllemvueʹǩǩen. Peäccam siid vuuʹdest kuuzz leʹjje tåʹlǩ miârrsäʹmmlain da õhttân tâʹvvsääʹm puäʒʒhoiʹddjeeʹjest, leâša toʹben nuõrttsäʹmmla še šâddee aainâs pååttǩid mââimõõzzâst 1930-lååǥǥast.70 3.4.4 Industria puättmõš da päʹlǩǩtuâj 1930-lååkk leäi Peäccmest industria puättmõõžž äiʹǧǧ. Luâttresuursi âânnmõš, jeäʹrben kueʹllšeellmõš da kueʹllouddsi valmštummuš, mottje industriallšen še. Seämma ääiʹj mädd- da meäʹcctääll viõhssu miârkteeinalla še.71 Tâʹlles Lääʹddjânnam ääiʹj aalǥâst, eeʹjj 1921, Geolooglaž Tåimmkååʹdd geoloog kauʹnne Peäccmest nikkelmalmmeettmõõžž. Iiʹjjid pešttam lââʹsskaartʼtummši da teʹsttpookkmõõžži mâŋŋa tuʹmmješ vuâđđeed kuåivvâz Čeäppatvuäivže (lä. Kaulatunturi). Tõn čõõđ viikkjen pueʹđi riikk looʹvin nikkeltrustt Inco nijddõhttõs 69 Kuusikko 1999, 123, 125; Lehtola 1999, 159; 2012a, 276; Vahtola 1999c, 247. 70 Lehtola 1999, 156; Nickul 1948, 37–38, 46–47, 67; 1970, 65; Sergejeff 1992, 124; Tanner 1929, 78, 82, 114–115. 71 Vuõssmõs kueʹllšeellmõõžž viõuseemhaʹŋǩǩõõzzin ǩč. Taskila 1999, 203–206, 211–220; Riihinen 1999; mäddtääl viõuseemtoiʹmmjummšest ǩč. Taskila 1999, 224–229; kuåivâstoiʹmmjummuž ouddnummšest ǩč. Vahtola 1999a. Ǩč. še Tanner 1927. 37 Riikksuåvtõõzz čõõđtõõzz 2025:77 The Mond Nickel Company, kååʹtt vuâđđii däs nijddõhttõõzz Petsamon Nikkeli Oy eeʹjj 1934. Eeʹjj 1935 Paččjooǥǥ nuõrttsäʹmmlai vuäʹmm täʹlvvsijddsâjja Koolâsjoʹǩǩe (lä. Kolosjoki, ânnʼjõž Nikkeli) aʹlǧǧeš raajjâd čuõkku da eeʹjj 1937 jiõččveärlaž nikkelkuåivvâz reâugglaid jurddum azlmeesvuiʹm. Täʹst aaʹlji Koolâsjooǥǥ da tõn paaldâst leʹddi Čuäʹlmmjääuʹr siid kõrr veiddnummuš. Juʹn 1930-lååǥǥ looppâst Peäccam jieʹllemvueʹǩǩ- da tuâjjviõkkraajâs vaʹsttii Saujj- Lääʹddjânnam jäänmõsân insdustria seʹst õõʹnni vuuʹdi vueʹjj.72 Peäccam oouʹdummuš, ouddmiârkkân auttčuõkku raajjmõš da industria puättmõš di täid õhttneei ođđ tuâj taʹrjjee vaajtõsmääinlaž tuâjaid tââʹvmõs siidi nuõrttsäʹmmlaid, koid luâttjieʹllemvuõʹjji harjjtummuš leäi vaigsmõõvvâm leʹbe mottjam vueiʹtʼteʹmmen. Jeäʹrben aalǥâst tuâj leʹjje täujja põõʹji mieʹldd, mâʹte kuõrbbvuåppâm, meäʹccištteem, stokkvuõjtem da sueiʹnntuâj leʹbe riikk riâššâm jieʹttveäʹǩǩtuâj. Nuõrttsäʹmmlain ij leämmaž taarbšum ämmat-täidd põõšši leʹbe pueʹrben päʹlǩǩuum tuâjaid. Šiõǥǥ ǩiõllsilttõs leäi vääžnai še tõn diõtt, ko tuâj leäi vaiggâd vuäǯǯad lääʹddǩiõl silttummužtää.73 Nuuʹbb peäʹlnn tuâjast mättji hiâlpmõsân lääʹddǩiõl. Heedranvuõđâst da sitkkâdvuõđâst mušttleei šiõttlõõvvâmodd lij pâi leämmaž nuõrttsäʹmmlai seʹst äärvast õnnum jiõččvuõtt. 1930-lååǥǥ mieʹldd nuõrttsäʹmmlain jäänab di jäänab leʹjje põõšši leʹbe mieʹrrkõõski šõddi ekksaž päʹlǩǩtuâjast ouddmiârkkân raajjväärdtõõǥǥâst, kuåivvsest, maatkčummuž õhttvuõđâst di reddtuâjain Peäccam kueʹllkaaupšemvuässõskååʹdd kueʹllǩiõttʼtõõllʼjen. Maatkčummuš taʹrjjii ââldmõsân tuâj põõʹji mieʹldd ouddmiârkkân luõss-suukkjen Ǩeâuŋŋsest leʹbe Peäccam hoteeʹllin ǩeʹttempõõrtâst leʹbe poddneʹǩǩen. Maatkčeeʹjid kaaupšeš ǩiõtt-tuâjaid da taʹrjjeeš jeeʹresnallšem teäʹttemkääzzkõõzzid še. Tuâj taʹrjjii põõʹji mieʹldd Peäccam namstar še, koʹst tuejjeeš manaahi veäʹǩǩen sueiʹn da jeeʹres mäddtäälltuâjaid di noʹrreš da seiʹlleeš luâđ ouddsid. Namstra tuejjeeš koʹrvvõõzz vuâstta puäʹlddem-muõrid še da manaah vueʹstte sookkaid da vaaccid nuõrttsääʹm neezznin. Suõʹnnʼjelõõžžin põõrt åålǥpeällsaž tuâjaid tuejjee ââldmõsân vääʹnnvärrsab piârrji nuõr, kook leʹjje ǩieʹssääiʹj tiânâstuâjast tâʹvven.74 72 Haapala 1970; Kuusikko 1999, 137, 139, 141–143; Lehtola 1999, 153; Vahtola 1999b: 684, 691. 73 Jouste dj. 2022: 104; Lehtola 1999, 153; 2012a, 260–261, 265, 267; 2025, 45; Raekallio 1999, 75. 74 Ǩč. ouddm. Jefremoff 2008, 137; 2025, 43–44; Jouste 2022: 104–107; Lehtola 1999, 151; Muistoja Petsamosta ja Suonikylästä 1980, 39, 44–45, 62, 64; Nickul 1948, 25. 38 Riikksuåvtõõzz čõõđtõõzz 2025:77 3.4.5 Vääʹn tuʹtǩǩummšest Peäccam da Paččjooǥǥ siidin šõddâm jieʹllemvueʹǩǩmuuttâsproseʹss lij tuʹtǩǩuum da kovvuum vääʹneld. Pannčiõlǥâs lij, mäʹhtt tõt ouddni, måkam määʹtt tõʹst lie di måkam sosioekonoomla määin tõõzz viʹǩǩe da måkam seuʹrrjõõzz muttsin leʹjje ouddmiârkkân väärrvuõʹtte da jälstemåårrmõõžžid. Õõlǥči čiõlǥted še, mõõn jiânnai muttâz šõʹdde veʹrǧǧniiʹǩǩi tååimai da väʹlddnarood fiʹttjõõzzi leʹbe pääkklaž åårrmõõžži diõtt da mõõn jiânnai nuõrttsäʹmmlai jiijjâz muuttâshaal diõtt. Leäi iʹlleämmaž muuttâs tuåivvum? Lie måtam teâđ tõʹst, što nuõrab nuõrttsäʹmmla haaʹlee jieʹllemvueʹǩǩmuttâz, leâša puärrsab jie tuäivvam muttâz.75 Mii leäi muttâz kõskkvuõtt Lääʹddjânnam lääʹjjšiõttummša da vaaldâšmrajjsid di mäʹhtt nuõrttsäʹmmla jiijj šiõhttlõʹtte, što sij vuäʹmm vuõiggâdvuõđid jeät välddam lokku? Pukveeʹzz nuõrttsäʹmmlai jiijjâz ǩiõččâmkuʹlmm aaʹššid lij väjja: kovvõõzz lie täujja vuäʹnkânji åålǥpeällsai ǩiõččâmkuuʹlmest mušttlum da nuõrttsäʹmmlain lij tõin tåʹlǩ ääʹppteʹmes uuhr leʹbe muttsid pââʹstǩani čuõvtõõzzteʹmes alggaassi vueʹss. Suõʹnnʼjelsiid vueʹzzeld tuʹtǩǩummuš lij čiŋlmõõvvâm kovveed jieʹllemvuõʹjji da jieʹllemåårrmõõžži tuâlʼjõžvuõđ, mõõk lie täujja vuåinnum årstam, idealisõsttum mõõnnâmääiʹj paaʒʒtõssân. Suõʹnnʼjelsiidâst šõʹdde 1900- lååǥǥ aalǥpeäʹlnn määŋgnallšem sosioekonoomla muttâz še, koid jeät leäkku kovvääm nokk. Peäccam ääiʹj leät täujja vuäinnam pååđouddnummšen ääiʹjab ouddnummšest.76 Õutstõõzz vuäzzlai kõskksaž sosioekonoomlaž dynamiikk da tõn muttsid jieʹllemvueʹǩǩmuttsi kõõskâst leät kovvääm vääʹneld še. Tåʹlǩ måtam tuʹtǩǩeei lie silttääm täʹrǩstõõllâd õutstõõzz dynaamlaž mottjeei obbvuõttân.77 Nuõrttsäʹmmlai jieʹllemvuõʹjjin da sosioekonoomlaž ouddnummšest, mâʹte määŋgin jeeʹres nuõrttsäʹmmlai jieʹllem kuõskki teeʹmin še, leʹčče vuäǯǯamnalla jiânnai lââʹssteâđ arkiivin leʹddi jiõnnliântin. 75 Ouddm. Jefremoff 2025, 44; Lehtola 2012a, 267; Mörne 1939, 245. 76 Ǩč. kuuitâǥ Nickul 1954. 77 Håʹt Nickul ij muttâz ni kovvääm, kuâsttai, što son lij fiʹttjam, što tõt šâdd. Ǩč. ouddm. Nickul 1935, 24–25. 39 Riikksuåvtõõzz čõõđtõõzz 2025:77 4 Evakkoääiʹj Ko täʹlvv-väinn aaʹlji, tåʹlǩ vueʹzz nuõrttsäʹmmlain evakuõʹstteš Koivu-siʹ- jdde Tervolaaʹje. Suõʹnnʼjelõõžžid vuåǯǯuš evakuõsttum, Ǩeâuŋŋsest jälsteei nuõrttsäʹmmla serddje jiijj staaʹne Taar peälla, leâša väʹlddvueʹzz Peäccam sijddniiʹǩǩin viʹǩǩeš šâddpaaiʹǩineez Sovjetleett joouki mieʹldd vaŋggân Luujää- uʹr ââlda. Tok viʹǩǩeš siid puõccuid še, koid õõlǥi looppâst kueʹđđed vääinast huõđđu valddum jällmõššân.78 Täid šõddmõõžžid lij Irja Jefremoff kovvääm moštt-teâđai vuâđald pååđčiõlǥtõõzzstes Nuõrttsääʹm kulttuuräʹrbb pââʹjad jii- jjâsäärvtååbd.79 Sovjetleett vaŋggvuõđâst da tõn seuʹrrjam lääʹdd veʹrǧǧniiʹǩǩi ”karanteeʹnin” lie ooccanj teâđ da tuʹtǩǩummuž. Äšša õhttneei äʹššǩiiʹrjid leät teâđsteeʹl hiâvtam še.80 Evakkost maʹcceš hiâvtum jânnma. Puki Paččjooǥǥ siid 30 piârri põõrtid leʹjješ hiâvtam Lääʹddjânnam sääldti ǩeässõõttâmstrategia meâldlânji. Peäccam siid siid leʹjje jäänmõsân šeäšttjam, a Peäccamvuõn kueʹllšeeʹllempaaiʹǩin leʹjješ suâlääm saaiʹmid da võnnsid. Tõn sâjja Suõʹnnʼjelsijdd šeäšttji miâlggâd obbnes. Tåʹlǩ täʹlvvsiidâst leämmaž škooul, tõn aazztõk da kueiʹt piârri põõrt leʹjje pråppääm äimmvõʹlltummšin.81 Juätkkvääin alggääiʹj leʹjje rääuhlõõzz, leâša Suõʹnnʼjelsiid nuõrtmõs vueʹzzi aassjid siʹrddeš snäätnaivuõđ diõtt tâʹlles viõsttrubun jälsted. Ko partisaanvaarr šõõddi šurrân, siʹrddeš pukid sijddniiʹǩǩid eeʹjj 1943 viõsttra Nuõrtt-Aanra. Tåʹlǩ puäʒʒoummu da puõccu vuåǯǯu pääʹcced voudda. Peäccam siidâst takai jieʹllem leäi vaiggâd, ko nuõrr åumma leʹjje juätkkvääinast, leâša veâl õhtt piâr piâzzi ǩeässa 1942 luõss-šeeʹlled.82 78 Lehtola 2012a, 357, 359. 79 Jefremoff 2025. 80 Jefremoff 2008, 137; 2025. 81 Jefremoff 2008, 137; 2025, 69–70 Lehtola 1999, 163; 2012a, 359. 82 Lehtola 2012a, 368; Sergejeff 1992, 111. Ǩč. še Jefremoff 2025, 68–70. 40 Riikksuåvtõõzz čõõđtõõzz 2025:77 Loopplaž vuâlggmõš Peäccmest šõõddi čõhččmannust 1944. Äiʹǧǧ leäi hueʹnn tõn diõtt, ko puõccu paʹlǧǧe luõvâs jeät-ǥa tõid pâsttam kuddnalla noorrâd ǩieʹssmäädd ääiʹj ouddâl rõõǥǥâdääiʹj. Jeät ni saauʒid pâsttam evakuâʹstted, peʹce tõid mõõnteš. Evakkopäiʹǩǩen leäi vuõššân Kalajoki, leâša aazzâlmvääʹn diõtt nuõrttsäʹmmla pååđaazzteš tääʹlv mieʹldd Kõskk- da Tâʹvv-Vuâđđmäädd jeeʹres siidid.83 83 Jouste dj. 2022: 110–111; Lehtola 1999, 163; 2012a, 368, 374; Sergejeff 1992, 111. Ǩč. še Jefremoff 2025, 70–71. 41 Riikksuåvtõõzz čõõđtõõzz 2025:77 5 Jäälõõttmõš Aanar kååʹdd voudda da aazztemtoimmu õhttnam tuʹmmstõktuâjj Tâʹlles evakuâsttmõõžž mâŋŋa veʹrǧǧoummu aʹlǧǧe tuʹmmstõõllâd nuõrttsäʹmmlai pueʹttiääiʹj: aazzteʹčeš-a siʹjjid Lääʹddjânnma avi maaccteʹčeš-a raaj tuâkka Sovjetlittu. Nuõrttsäʹmmla tuʹmmje siidsåbbriʹnez kollektiivlânji, što sij kuâđđje Lääʹddjânnam meerliʹžžen. Tääzz vaaikte jeäʹrben vääinast kääzzkâsttam nuõrr nuõrttsääʹm åummji vuäinalm: siʹjjid vââjla peäʹlnn jälstummuš ij leʹčče leämmaž vueiʹtlvaž. Nuuʹbb peäʹlnn juʹn Peäccam ääiʹj leʹjje raaj tueʹǩǩen puättam teâđ päkk-kollektivisâsttmõʹšše õhttnam täättvuâsttsaž serddmõõžžin meädda sokkvuuʹdin.84 Vuõssmõs nuõrttsäʹmmla maʹcce hiâvtum Aanra tälvva 1945–1946, väʹlddvueʹss kuuitâǥ eman eeʹjj 1946 mieʹldd. Aalǥâst evakkost mäccam nuʹtt 500 nuõrttsäʹmmliʹžžed aazzteš kõskkäiggsânji väʹlddvueʹzzi Aanarjääuʹr saauj- da ooʹbbdneeʹǩǩpeällsaž vuuʹdid, ouddmiârkkân Låttjooǥǥ da Suõmmjooǥǥ läʹđvv-vuuʹdid. Toʹben sij raajškueʹtte tâʹlles jiõccseez põõrtid da ođđ jieʹllem aalǥ. Peäccma pääccam puõccui sâjja vueiʹtteš vuäʹstted ođđ puõccuid riikk, jeeʹres õhttõõzzi da privatt oummui tuärj veäkka. Tuärjjõõzz vuåǯǯuš kueʹllšeeʹllemneävvai vuäʹsttem vääras še. Aanarjääuʹr saaujpeällsaž vuʹvdd leäi kuuitâǥ čuuʹt uʹcc pukid nuõrttsäʹmmlaid tõn diõtt, ko vuuʹdest jälste ouddlest nuʹtt aanarsäʹmmla ko läʹddla še, koin määŋgas hoiddu puõccuid. Tõn diõtt nuõrttsäʹmmlaid ooʒʒškueʹtteš ođđ jälstemvuuʹdid. Looppâst šõõddi čåuddmõš, mâʹst suõʹnnʼjelõõžž jäälõʹtte väʹlddvueʹzzi Njauddâm– Čeʹvetjäuʹrr-voudda Aanarjääuʹr tââʹvpeälla. Eeʹjj 1826 räjja Njauddâm sääʹmsiʹjdde kuullâm vuʹvdd leäi samai härvva jälstum vuʹvdd, kååʹtt taʹrjjii sââʹj suõʹnnʼjelõõžžid, kook haaʹlee juäʹtǩǩed puäʒʒhååid. Paččjooǥǥ da Peäccam siidi oummu däs kuâđđje Aanarjääuʹr saauj- da ooʹbbdneeʹǩǩpeälla Njeäʹllem– Keväjäuʹrr-voudda. Tääzz vaaikte ouddmiârkkân oouʹdab Peäccamčuõkku mieʹldes puʹhttem pueʹrab jååʹttemõhttvuõđ di Âʹvvel taʹrjjeem pueʹrab 84 Jouste dj. 2022: 111–113; Lehtola 1999, 165. Ǩč. še Jefremoff 2008, 136; 2025, 40, 73, 80–81 da Valtonen & Juutinen 2024. 42 Riikksuåvtõõzz čõõđtõõzz 2025:77 päʹlǩǩtuâjjvueiʹttemvuõđ. Ǩeässa 1949 Tâʹvv-Aanra siirdčõʹtte 42 piârrjed, nuʹtt 250 ooumžed. Jeärraz vuåǯǯu jälstemsõõʹjid nuõrtpeällsaž Saujj-Aanrest (kartt 4).85 Kartt 4.  Evakko mâŋŋa Peäccam vuuʹd saujjvuuʹdest jälstam nuõrttsäʹmmlaid aazzteš Aanarjääuʹr tââʹvpeälla da Peäccam tâʹvv-vuuʹdi nuõrttsäʹmmlaid Aanarjääuʹr saaujpeälla. Teâttkäivv: Rantanen dj. 2023a, ǩč. še Rantanen dj. 2021; 2022. CC 4.0. Pueʹrõõllâm: Ali Ylikoski. Tõn diõtt ko nuõrttsäʹmmla jie leämmaž vuäʹmstam määddeez seämma riikk tobdstam da tobddâm naaʹlin mâʹte ouddmiârkkân kaʹrjjlaž siʹrddioummu, sij aazztummuž vuâđđan ij vuäittam leeʹd määdd vuäʹmstem siʹrddinarood aazztemlääʹǩǩ leʹbe mäddhaʹŋǩǩeemlääʹǩǩ (396/1945). Nuõrttsäʹmmlai 85 Lehtola 1999, 165–169; Nyyssönen 1999, 651–653. Tän aazztemproseeʹss da tõõzz õhttneei saǥstõõllmõõžžid da vaaldšemvuõđlaž tuʹmmstõõǥǥid lij kovvääm Lehtola 2012a, 387–401; nuõrttsäʹmmlai ǩiõččâmkuuʹlmest ǩč. še Jefremoff 2025, 76–85. 43 Riikksuåvtõõzz čõõđtõõzz 2025:77 aazztummšest šõõddi-i jiijjâs spesiaalkõõččmõš, kååʹtt viiǥǥi looppâst vuõssmõs sääʹmlääʹjj leʹbe måtam saaʹmi aazztummšest uvddum lääʹjj (273/1955) tuejjummša.86 Nuõrttsäʹmmlai aazztemproseeʹss, jieʹllemvuõʹjji vuõssmõs aaiʹji ouddnummuž ođđ jälstemvuuʹdin di nuõrttsääʹm siidsååbbarinstituutio suåvtummuž Lääʹddjânnam vaaldâšm- da lääʹǩǩriâžldõʹǩǩe jeät leäkku tuʹtǩǩääm nokk.87 Jõnn liinjid toobdât, leâša tääʹrǩes teâđaid jeät tiõttu. Nuõrttsäʹmmlai vuäinalm da ǩiõččlâsttmõõžž tän proseeʹssest lie hueʹneld kovvuum še. 86 Lehtola 1999, 165. Ǩč. še Jefremoff 2025, 76–85. 87 Ǩč. kuuitâǥ Jefremoff 2025 da Tanhua 2023. 44 Riikksuåvtõõzz čõõđtõõzz 2025:77 6 Õʹhtteǩeässmõš da juätkktuʹtǩǩummši tarbb Peäccam ođđ lääʹdd vaaldâšm vueiʹni nuõrttsäʹmmlai jiijjâz vaaldâšmriâžldõõǥǥ ruõšš pääiklažvaaldâšm vueʹssen, da tõõzz šiõhttlõʹtteš meersažmiõllsažvuõđ jiõggâst ǩiõldlânji. Soovšeš kuuitâǥ, što siidsåbbar jueʹtǩǩe siidi siiskâž aaʹšši håiddmõõžž, leâša tõi sââʹjj leʹbe tuʹmmstõõǥǥ jie leämmaž veerǥlânji tobdstum. Nuõrttsäʹmmlai sââʹj vuuʹd alggmeeran leʹbe tõn vuõiggâdvuõđid jiijjâz määddaid, čaaʹʒʒid da tõi resuursid jeät välddam lokku lääʹjjšiõttummšest, riikk tååimain jeät-ǥa teâđai mieʹldd ni pääiklažvaldšmest. Jeeʹresåʹrnn puättam lääʹdd ođđaassji di industriallaš luâttresuursi âânnmõõžž taarb leʹjje vuõss-sâjjsa. Nuõrttsäʹmmlai jieʹllemvuõʹjjid jeät ni tuärjjääm leʹbe põrggâm oouʹdeed nuuʹbbnalla ko ouddmiârkkân mäddtääl da industriallaš jieʹllemvuõʹjjid. 1930-lååǥǥast riikkvaldšmest aaʹlji käunnʼjed fiʹttjõs tuâlʼjõž vaaldâšm-maall da nuõrttsäʹmmlai taarbi årra. Siidi da siidsååbbar-riâžldõõǥǥ spesiaaläärv aʹlǧǧeš fiʹttjed eman tõn mâŋŋa, ko lääʹdd tuʹtǩǩeei, jeäʹrben Väinö Tanner da Karl Nickul, leʹjje kovvääm tõn jiijjâsnallšemvuõđ. Fiʹttjõs kuõski kuuitâǥ tåʹlǩ Suõʹnnʼjelsiid da tõn sijddniiʹǩǩid, ko ǩiõʹččeš, što sij lie tuâlʼjõž luâttmeerain seillam, tuʹtǩǩummša ärvvsaž kuõđtõs. Väinn soʹtǩǩii looppâst Suõʹnnʼjelsiid pååđvuuʹd vuâđđeemplaanid, mâʹte nuõrttsäʹmmlai jiijjâz vaaldâšm-maall tobdstummuž še. Siidsååbbar-riâžldõõǥǥ lääǥǥlaž sââʹj ravvummša maʹcceš eman 1950-lååǥǥast. Nuõrttsäʹmmlai jieʹllem Peäccmest leät kovvääm määŋgin õutstõõzz åålǥpeällsaž oummui ǩeeʹrjtem tuʹtǩǩummšin, populaartiõđlaž tuejjõõzzin di muštlmin mâka jiânnai. Täi teâttkääivai ouʹdde puʹhttem kovv lij kuuitâǥ ǩeäʹʒʒ da mottjam vââǥǥliʹžžen: tõt čiŋlmââvv Suõʹnnʼjelsiʹjdde, jeäʹrben tõn jieʹllem tuâlʼjõžäiggsiʹžžen õnnum vueʹzzid. Tõn sâjja Paččjooǥǥ da Peäccam nuõrttsäʹmmlai jieʹllem leät kovvääm tåʹlǩ ooccanj: kuâsttai, što õutstõõzz lie leämmaž šuurmõs vuässa läʹddlain kuâstʼteeʹm, håʹt sij põõrtid õʹnneš mâʹte äävturisttpaaiʹǩid. Seeʹst ǩeeʹrjtet tåʹlǩ, ko vaiddlet aaibšum ”puuʹttes” kulttuur läppjummuž leʹbe nuõrttsäʹmmlai ǩeeuʹhesvuõđ da vuõnteʹmesvuõđ. Ni kuäbba aaibšõʹsse jeät kaunnu objektiivlaž, obb õutstõõzz kaʹtti tuõđštõõzzid. Kuâsttai, što täid siidid leʹčči ohjjõõvvâm viõhss eetnlânji profilõõvvâm 45 Riikksuåvtõõzz čõõđtõõzz 2025:77 vooudlaž stigmatisaatio (territorial stigmatization).88 Eettmõš, kååʹtt lij vuäǯǯam ǩeeʹrjteeʹjid ǩeeʹrjted joba jiijjâz snimldõõǥǥi kovveem tuõttvuõđ vuâsttsaž teeʹkst. Iiʹjji 1920–1955 kõskksaž nuõrttsäʹmmlai jieʹllem leät tuʹtǩǩääm tåʹlǩ ooccanj väʹlddveärlaž historiatuʹtǩǩummuž kuånstivuiʹm veʹrǧǧneǩtoiʹmmjeeʹji arkiivaunstõõzzid di õutstõõzz jiijjâz ǩiõččlâsttmõõžžid lokku vääʹldeeʹl. Väʹlddvueʹss tuʹtǩǩummšest lij meertiõđlažjiõggsaž da ǩiõttʼtââll õutstõõzzid homogeenlaž joukkân. Näkam tuʹtǩǩeemnääʹll lij teâđast takai teʹl še, ko tuʹtǩǩeet jeeʹres säʹmmlaid. Ouddmiârkkân äʹššǩeʹrjjkääivain ouʹdde pueʹtti nuõrttsäʹmmlai rool da vuässadvuõtt jiijjâz õutstõõzzi valdšmest di Peäccam kåʹddvaldšmest da jeeʹres pääiklaž tåimmorgaanin, mâʹte paalǥâskooʹddin da kueʹllšeeʹllemkooʹddin, lie vääʹneld čiõlǥtum. Nuõrttsäʹmmlai vaaiktemstrategiai tuʹtǩǩummuš še lij eman aalǥâst. Õutstõõzzi homogeenlažvuõttaaibšõõzz diõtt tõi siiskâž dynamiikk, ouddmiârkkân väärrvuõtt- da jieʹllemvueʹǩǩjeärtõõzzi di ođsmem- da muuttâshallsažvuõđ ǩiõttʼtõõllmõš lij kuâđđjam vääʹnnen da fiʹttjõõzzliʹžžen. Tääʹrǩab čiõlǥtõõzz ooudald jeäʹrben Peäccam pääiklažvaldšmest, leâša veiddsubun lääʹdd veʹrǧǧoummui da oskkum oummui kõõskâst še leämmaž nuõrttsäʹmmlai årra ohjjuum ideolooglaž juurdčummuš. Veli-Pekka Lehtola lij čuäʹjtam, što Lappi pääiklaž veʹrǧǧneeʹǩǩ šiõhttlõʹtte säʹmmlaid takainalla čiõlggsânji negatiivlubun ko saauj kollega. Täʹst lie ouddmiârk Peäccmest še.89 Kuâsttai, što vueʹǩǩ lij leämmaž måtam mieʹrin risttreiddsab, ko Peäccam voudda ohjjõʹvve nuʹtt jõnn da tieʹǧǧ peäʹlnn miârkteei, obb väʹlddkååʹdd kuõskki industriahaʹŋǩǩõõzz. Jeeʹres toiʹmmjeeʹji, põrggsi še, vuäinlmid õõlǥči čiõlǥted tääʹrǩben. Peäccam ääiʹj nuõrttsäʹmmlai historiast lie veâl mäŋgg teeʹm tuʹtǩǩeeǩani, da täʹst kovvuum vääʹn lie tåʹlǩ ouddmiârk. Pueʹtti tuʹtǩǩummšin lij vääžnai teäddeed nuõrttsäʹmmlai ǩiõččâmkuuʹlmid, väʹldded lokku õutstõõzzâst seillam njäälmlaž moštt-teâđ di kovveed nuõrttsäʹmmlaid tuõttvuõđ meâldlânji aktiivlaž toiʹmmjeeʹjen, kook vuässõʹtte ođđ šâddjânnmeez vaaldâšm toiʹmmjummša. 88 Ouddm. Wacquant dj. 2014. 89 Ouddm. Lehtola 1999, 159; 2012a, 334–335; jäänab takai tääʹzzest eettmõõžžâst ǩč. obb Lehtola 2012a. 46 Riikksuåvtõõzz čõõđtõõzz 2025:77 Teâttkääiv Andresen, Astri 1989: Sii’daen som forsvant: Østsamene i Pasvik etter den norsk-russiske grensetrekningen i 1826. Ǩeârkknjargg: Sør-Varanger Museum. Arminen, Elina 2022: Soutajia ja onkimiehiä: Petsamon kalastusmatkailu neu- votteluna valtiollisista ja kultuurisista rajoista. Teoksessa Kullaa, Rinna & Lahti, Janne & Lakomäki, Sami (tååimt.): Kolonialismi Suomen rajaseu- duilla, 162–184. Heʹlssen: Gaudeamus. Fellman, Jacob 1906: Anteckningar under min vistelse i Lappmarken I. Heʹls- sen: Finska litteratursällskapet. Haapala, Paavo 1970: Petsamon nikkelin tarina. Tuejjõõzzâst Pohjanpalo, Jorma (tååimt.), Eilispäivän Petsamo, 129–146. Heʹlssen: WSOY. Itkonen, T. I. 1948: Suomen lappalaiset vuoteen 1945, II. Heʹlssen: WSOY. Jefimenko, Aleksandra 2024 (1877): Arkangelin kuvernementin Lappalaisten, Karjalaisten ja samojedien tapaoikeuksia. Heʹlssen: Karjalan sivistysseura ry. Jefremoff, Irja 2008: Kohtaamisia ja eroja: Marian ja Anisimin suvun vaiheita. Tuejjõõzzâst Lehtinen, Ildikó (tååimt.), Rajantakaista Karjalaa, 134–143. Heʹlssen: Kulttuurien museo. Jefremoff, Irja 2025: Itäsaamelainen kulttuuriperintö nostaa omanarvon- tuntoa: Erillisselvitys saamelaisten totuus- ja sovintokomissiolle. Val- tioneuvoston julkaisuja 2025:75. Helsinki: Valtioneuvosto. https://urn.fi/ URN:ISBN:978-952-383-320-3 Jouste, Marko 2022: Skolt Saami Leuʹdd. Tradition as a medium of individual and collective remembrance. Tuejjõõzzâst Valkonen, Sanna & Aikio, Áile & Alakorva, Saara & Magga, Sigga-Marja (tååimt.), The Sámi World 53–71. London: Routledge. Jouste, Marko & Lehtola, Veli-Pekka & Tanhua, Sonja & Juutinen, Markus 2022: Jääkk Sverloff johtajana ja kulttuuritulkkina – Kolttasaamelaisten his- torian käänteitä 1900-luvulla. Tuejjõõzzâst Kullaa, Rinna & Lahti, Janne & Lakomäki, Sami (tååimt.), Kolonialismi Suomen rajaseuduilla, 97–116. Heʹlssen: Gaudeamus. Juutinen, Markus 2022: Russian loanwords in Skolt Saami. Finnish-Ugrische Forschungen 67, 75–126. https://doi.org/10.33339/fuf.110737. https://urn.fi/URN:ISBN:978-952-383-320-3 https://urn.fi/URN:ISBN:978-952-383-320-3 https://doi.org/10.33339/fuf.110737 47 Riikksuåvtõõzz čõõđtõõzz 2025:77 Kaarninen, Pekka 1999: Petsamon liittäminen Suomeen. Tuejjõõzzâst Vah- tola, Jouko & Onnela, Samuli (tååimt.): Turjanmeren maa: Petsamon histo- ria 1920–1944, 59–82. Ruäʹvnjargg: Petsamo-Seura. Kotljarchuk, Andrej 2019: Indigenous People, Vulnerability and the Secu- rity Dilemma: Sámi School Education on the Kola Peninsula, 1917–1991. Tuejjõõzzâst Kortekangas, Otso & Keskitalo, Pigga & Nyyssönen, Jukka & Kotljarchuk, Andrej & Paksuniemi, Merja & Sjögren, David (tååimt.): Sámi Educational History in a Comparative International Perspective, 63–82. Cham: Palgrave Macmillan. https://doi.org/10.1007/978-3-030-24112-4_5 Kuusikko, Kirsi 1999: Petsamolainen yhteiskunta. Tuejjõõzzâst Vahtola, Jouko & Onnela, Samuli (tååimt.): Turjanmeren maa: Petsamon historia 1920– 1944, 123–147. Ruäʹvnjargg: Petsamo-Seura. Labba, Oula-Antti 2024: Saamelaisten poronhoidon oikeudellinen asema ja poronhoitoon liittyvät oikeudet Suomessa oikeusjärjestyksen valossa: Erillisselvitys saamelaisten totuus- ja sovintokomissiolle. Val- tioneuvoston julkaisuja 2024:60. Helsinki: Valtioneuvosto. http://urn.fi/ URN:ISBN:978-952-383-659-4 Lehtola, Veli-Pekka 1999: Petsamon kolttasaamelaiset. Tuejjõõzzâst Vahtola, Jouko & Onnela, Samuli (tååimt.): Turjanmeren maa: Petsamon historia 1920–1944, 149–167. Ruäʹvnjargg: Petsamo-Seura. Lehtola, Veli-Pekka 2012a: Saamelaiset suomalaiset. Kohtaamisia 1896– 1953. Heʹlssen: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura. Lehtola, Veli-Pekka 2012b: Wallenius: Kirjailijakenraali Kurt Martti Walleniuk- sen elämä ja tuotanto. Kustannus-Puntsi, Aanar. Lehtola, Veli-Pekka 2025: Suomen valtion saamelaispolitiikka itsenäisyy- den ajalla komiteamietintöjen valossa: Historiallinen selvitys saamelaisten totuus- ja sovintokomissiolle. Valtioneuvoston julkaisuja 2025:21. Helsinki: Valtioneuvosto. https://urn.fi/URN:ISBN:978-952-383-639-6 Leinonen, Marja 2009: Kuolan niemimaan filman-saamelaiset. Suomalais-Ug- rilaisen Seuran Aikakauskirja 92, 103–144. Mikkola, J. J. 1941: Kolttakylän arkisto. Heʹlssen: WSOY. Muistoja Petsamosta ja Suonikylästä 1980. Tuejjõõzzâst Päivinen, Martti (tååimt.): Pyhän Trifonin perintö, 34–67. Ruäʹvnjargg: Lappi ortodookslaž seäʹbrrkåʹdd. Mörne, Håkan 1939: Ruijan rannoilta Petsamon perukoille. Hämeenlinna: Karisto. Nickul, Karl 1933: Suenjel, kolttain maa. Terra 45:2, 68–86. Nickul, Karl 1935: Eräs Petsamokysymys. Suonikylän alueesta kolttakulttuu- rin suojelualue. Eripainos Terra 47: 2–3. Lapin Sivistysseuran julkaisuja 2. Heʹlssen: Lapin Sivistysseura. https://doi.org/10.1007/978-3-030-24112-4_5 http://urn.fi/URN:ISBN:978-952-383-659-4 http://urn.fi/URN:ISBN:978-952-383-659-4 https://urn.fi/URN:ISBN:978-952-383-639-6 48 Riikksuåvtõõzz čõõđtõõzz 2025:77 Nickul, Karl 1948: The Skolt Lapp Community Suenjelsijd during the Year 1938. Acta Lapponica 5. Stockholm: Nordiska Museet. Nickul, Karl 1954: Huomioita poronhoidosta Suonikylässä 1800-luvulla. Virit- täjä 57, 76–82. Nickul, Karl 1970: Vähän petsamolaisista. Tuejjõõzzâst Pohjanpalo, Jorma (tååimt.), Eilispäivän Petsamo, 57–70. Heʹlssen: WSOY. Nordregio 2018 = Rispling, Linus & Skulstad, Martin & Thomlevold, Ruth & Julin, Yngvar & Havas, Honna 2018: Saaʹmijânnam – Borders: 1920. Kartta ID 0788o. Nordregio da Äʹvv Skolt Sami museum. (https://www.nordregio. org/maps/saa%ca%b9mijannam-borders-1920/) (Lokkum 15.6.2025.) Nyyssönen, Jukka 1999: Pois Petsamosta. Tuejjõõzzâst Vahtola, Jouko & Onnela, Samuli (tååimt.): Turjanmeren maa: Petsamon historia 1920–1944, 629–654. Ruäʹvnjargg: Petsamo-Seura. Rantanen, Timo & Vesakoski, Outi & Ylikoski, Jussi & Tolvanen, Harri 2021: Geographical database of the Uralic languages (v1.0). Data set. Zenodo. https://doi.org/10.5281/zenodo.4784188 Rantanen, T. & Tolvanen, H. & Roose, M. & Ylikoski, J. & Vesakoski, O. 2022: Best practices for spatial language data harmonization, sharing and map creation – A case study of Uralic. PLoS ONE 17(6): e0269648. https://doi. org/10.1371/journal.pone.0269648 Rantanen, Timo & Vesakoski, Outi & Ylikoski, Jussi & Tolvanen, Harri 2023a: Traditional territories of Skolt Saami. (https://sites.utu.fi/urhia/wp-con- tent/uploads/sites/801/2021/11/1.5-Skolt-Saami_traditional.png) (Lokkum 12.10.2023.) Rantanen, Timo & Vesakoski, Outi & Ylikoski, Jussi & Tolvanen, Harri 2023b: Resettlement of the Skolt Saami from Petsamo. (https://sites.utu.fi/urhia/ wp-content/uploads/sites/801/2021/11/1.5b-Skolt-Saami_after.png) (Lokkum 12.10.2023.) Raekallio, Urho 1999: Ensimmäiset vuoteni Petsamossa. Tuejjõõzzâst Vah- tola, Jouko & Onnela, Samuli (tååimt.): Turjanmeren maa: Petsamon histo- ria 1920–1944, 75. Ruäʹvnjargg: Petsamo-Seura. Riihinen, Veikko 1999: Petsamon kalastus. Tuejjõõzzâst Vahtola, Jouko & Onnela, Samuli (tååimt.): Turjanmeren maa: Petsamon historia 1920–1944, 249–281. Ruäʹvnjargg: Petsamo-Seura. Semenoja, Darija 2025: Kolttasaamelaisten elinolosuhteiden ja elinkeinojen kehittyminen koltta-alueella nykyisen kolttalain (253/1995) voimassaoloai- kana. Teoksessa Valtonen, Taarna & Juutinen, Markus (toim.): Kolttasaa- melaisten elinkeinot, erillislainsäädäntö ja suhteet Suomen valtion kanssa vuosina 1920–2024: Kolme erillisselvitystä saamelaisten totuus- ja sovin- tokomissiolle. Valtioneuvoston julkaisuja 76. Helsinki: Valtioneuvosto. https://urn.fi/URN:ISBN:978-952-383-352-4 https://www.nordregio.org/maps/saa%ca%b9mijannam-borders-1920/ https://www.nordregio.org/maps/saa%ca%b9mijannam-borders-1920/ https://doi.org/10.5281/zenodo.4784188 https://doi.org/10.1371/journal.pone.0269648 https://doi.org/10.1371/journal.pone.026